Suveajale üleminek, mille kaotamist arutab täna Euroopa Parlament, röövib igal aastal vaid nädalaga Eesti ettevõtteilt kümneid miljoneid eurosid.
„Suveaeg kehtestati esimese maailmasõja ajal kütuse säästmiseks, kuid täna on kellakeeramise peamiseks mõjuks unevõlg, mis laastab inimeste töövõimet vähemalt nädal aega,“ rõhutas karjäärivärava CV.ee ekspert Rain Uusen. „Kahju kasvab veelgi, kui arvestame juurde ka kellakeeramise ajal sagenevad haigestumised.“
Viimatise kellakeeramise järel ebaõnnestus ainuüksi õigeaegselt tööle jõudmine 7% töötajaist, näitas toonane CV.ee uurimus. Uurimuses selgus, et vähemalt 15 kontoris üle Eesti ei jõudnud peale kella keeramist suveajale mulle õigeks ajaks tööle mitte ükski töötaja. Iga neljas vastaja tunnistas, et kellakeeramine lööb nende igapäevase elurütmi paigast.
Edasi loe originaalis cv.ee
