Artiklid
- Üksikasjad
MIDA SUVEL MEESKONNAGA ETTE VÕTTA?
Üheks traditsioonilisemaks sündmuseks on ettevõtetes igal aastal toimuvad suvepäevad. Kui eelarve on aga piiratud, siis milline võiks olla alternatiivne sündmus suvepäevadele?
Sündmuste korraldamise eksperdi ja üritusturundusagentuuri Soulteam asutaja Triinu Toomela sõnul oli praktikas näha, et sõda Ukrainas pani mitmed ettevõtted küsimuse ette, kas sündmuseid on üldse eetiline praegusel ajal korraldada. Paljud olid ka mures majanduse ning ettevõtte rahaliste ressursside pärast, sest valitses teadmatus tuleviku ees. Samas tunnistati, et kuna koroonakriisi tõttu pole juba kaks aastat olnud võimalik suuri sündmuseid korraldada, siis inimestel on nüüd omavahel kokku saamist ikkagi väga vaja.
„Isegi kui teises riigis käib sõda, siis selleks, et meie inimestel oleks jõudu abistada ning veel rohkem panustada, on neisse vaja süstida teotahet, motivatsiooni ja inspiratsiooni, et tegutseda.
Toomela ütleb, et selle aasta mai ning juuni olid sündmuste korraldamise poolest hästi intensiivsed, kus piirangute kadudes korraldati tagantjärele ka need sündmused, mis kahe aasta eest ootele pandi. „Kuna paljud meie kliendid on rahvusvahelised ettevõtted, siis sooviti sündmuseid korraldada koos kogu tiimiga, aga et riigiti kehtisid erinevad koroonapiirangud, siis ei tekkinud selle kahe aasta jooksul võimalust kõigil siiski kohtuda.
Juunikuuks oli olukord normaliseerunud kõikjal maailmas ja sai juba vabalt liikuda,“ ütleb Toomela. „Meeskondadel kadus vahepeal ära ühtsustunne ja arusaam, et olen osa millestki suuremast ning me kõik toimetame ühise suurema eesmärgi nimel. See on virtuaalsete koosolekute, kodukontorite ning kahemeetriste vahemaade hind, mida ettevõtted saavad ühisürituste abil leevendada.“
Praegune üritusturunduse turu olukord on hektiline – sündmuseid korraldatakse enamasti väga lühikese ettevalmistusajaga, mis teeb organiseerimise pigem stressirohkeks ning kuna sündmuseid toimub palju ja ettevõtete sündmuste eelarved on koroonakriisist räsitud, siis tuleb tihti otsida alternatiivseid lahendusi, et saaks parima võimaliku variandi.
Toomela ütleb, et paljud ettevõtted soovivad käituda nii nagu vahepeal poleks kontaktsündmustest pausi olnudki. Tegelikult aga on maailm ning inimeste käitumis- ja tarbimisharjumused muutunud ning samamoodi peaks ajaga kaasas käima ka ettevõtetes sündmuste korraldamine.
„See, milline oli sündmus ettevõttes enne kriisi, ei pruugi enam toimida, ja seda tasuks meeles pidada. Enne sündmuse korraldamisega alustamist tasuks oma inimestega suhelda ning välja selgitada, milline sündmuse formaat võiks praeguses kontekstis ettevõttes kõige paremini toimida. See on oluline, et sündmus ei raiskaks niisama ettevõtte ressursse ja rahalisi vahendeid,“ rõhutab Toomela.
Kutsuge oma inimesed kontserti kuulama või mõnele festivalile, kus programm ja muu sündmuseks vajalik on juba ära korraldatud ning ettevõttele jääb vaid organiseerida sündmusele ala, kus kõik oma inimesed saavad koguneda, aega veeta ja jutustada. Sellisel juhul annab teha korraldajatega erinevaid kokkuleppeid kas siis sponsorrahade või piletiostu osas – alati saab välja mõelda lahenduse, mis ka teie eelarvega sobiks,“ julgustab Toomela.
Kui ettevõttel on plaanis teha ööbimisega suvepäevad, siis tasuks mõelda sellele, kas see on päriselt see, mida tiim vajab ja kas plaaniga ikka tullakse kaasa. Kõige olulisem on, et lähtutakse oma töötajatest ja sellest, millised on inimeste praegused soovid, võimalused ja vajadused.
Tänapäeval on nii ägedaid tegevusi, koolitajaid, interaktiivseid lahendusi, kus saab meeskonna panna töö teemadel täiesti teises kontekstis mõtlema
Meeskonna ühtsustunde hoidmiseks võib korraldada näiteks ka ühepäevaseid või pool tööpäeva kestvaid väljasõite. Ilusa ilmaga võib näiteks loodusesse minna ja mängida meeskonnamänge, mis aitavad kaasa omavahelisele läbisaamisele ja koostööle. „Kui eelarve on piiratud, siis seda enam tuleks inimestelt küsida, mida nad tahavad. Mõttetu on kulutada raha ja ressursse üritusele, kuhu inimesed kohale ei tule. Kas teeme midagi linnas või viime seltskonna linnast välja, oleme pool päeva looduses ja siis sõidame tagasi või teeme suvepäevad ööbimisega, kas teeme sündmuse tööpäeva sees või mitte – kõik sellised asjad võiks enne korraldama asumist välja uurida, sest seda suurem on sündmuse õnnestumise protsent,“ soovitab Toomela ja lisab, et programmi kokku panekul tasuks silmas pidada ka seda, et rohkem kui varem soovivad inimesed omavahel suhelda, nii et vaba suhtlemise aega peab ka ajakavasse jääma.
Lülitage end tööasjadest päriselt välja
Toomela sõnul on sündmused hea võimalus tulla tavapärasest töömeeleolust ning argipäevarutiinist välja. Tööjuttu sündmustel ikka räägitakse, kuid need on sellises vabas vormis ja eelkõige lahendustele orienteeritud jutuajamised, mis on pikitud täiesti teistsuguste tegevuste vahele, kui muidu töökeskkonnas ollakse harjunud. „Ega siis ilmaasjata ei öelda, et kõige paremad kokkulepped sõlmitakse saunalaval,“ naerab Triinu.
„Tänapäeval on nii ägedaid tegevusi, koolitajaid, interaktiivseid lahendusi, kus saab meeskonna panna töö teemadel täiesti teises kontekstis mõtlema. Kui panna osalejad veel omavahel kogemusi jagama võib kindel olla, et nii mõnigi liigub sündmuselt koju täiesti uute teadmiste või tähelepanekutega. Näiteks võib arutada, millised on igaühe harjumused, mis aitavad kaasa õnneliku isikliku elu ja eduka tööelu saavutamisele. Ei tasu unustada, et sündmused on lisaks lõbusale ajaveetmisele ka väga hea viis inimestele uute teadmiste andmiseks, mis aitavad parandada nende elukvaliteeti ja tõsta heaolutunnet. See annab väge ja loob rõõmu, et edukalt toimetada nii tööl kui ka isiklikus elus,“ usub Triinu.
Info: https://soulteam.ee/mida-suvel-meeskonnaga-ette-votta/
- Üksikasjad
Tööandja ravikindlustus tagab kiirema juurdepääsu eriarstiabile ja katab ka hambaravi, psühholoogilist nõustamist ja muid raviteenuseid. Motivatsioonipaketis on see kõrgelt hinnatud, räägitakse värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates.
BTA Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Jana Mängeli sõnul lükkuvad tänu kindlustusele ravijuhud kaugemasse tulevikku või tuleb neid üldse harvem ette.
If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm leiab, et tervishoiuteenuste hinnatõusu tõttu tuleks maksuvaba piirmäära tõsta. Alates 2018. aastast kehtib tööandjale eraravikindlustuse kindlustusmaksele maksuvabastus kuni 400 eurot töötaja kohta aastas.
„Tihtipeale on riiklikult rahastatud raviteenustele pikad järjekorrad. Seetõttu sõlmib üha rohkem tööandjaid oma töötajate kaitseks ravikindlustuse lepingu. Täiendav ravikindlustus on osutunud praktikas vajalikuks ja ühtlasi on kõrgelt hinnatud osa töötajate motivatsioonipaketist,“ lisas ta.
Eesti kindlustusturul pakuvad tööandja ravikindlustust seitse kindlustusandjat: BTA, Compensa Elukindlustus, ERGO, If Kindlustus, LHV Kindlustus, PZU ja Seesam.
Saates arutatakse, mida tööandja ravikindlustus annab tööandjale ja töötajale, millised teenused kuuluvad ravikindlustuse alla ja millised takistused on selle levikul.
Kuula saadet: https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2025/04/15/tootajate-tervisesse-panustavad-ettevotted-on-tooturul-rohkem-hinnatud
- Üksikasjad
Statistikaameti andmetel saavad mehed Eestis naistest kõrgemat palka ligikaudu 80% ametites. Kõige enam erinevad naiste ja meeste palgad keskeale lähenevate ja keskealiste seas. Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra suuremat palka.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu.
Meessoost tervishoiuteenuste juht teenib keskmiselt 2517 euro võrra rohkem
Kuigi paljude ametite puhul pole Rootalu sõnul meeste ja naiste palkade vahe väga suur, leidub ameteid, kus üks sugupool teenib teisest tunduvalt rohkem. 26 ameti puhul ehk 8% juhtudel on naiste palk meeste omaga võrreldes vähemalt veerandi võrra madalam. Näiteks meessoost tervishoiuteenuste juhid teenivad keskmiselt 6653 eurot ja naised 4136 eurot kuus. Vähemalt 25% võrra vähem teenivad naised näiteks ka infotehnoloogia erakoolitajatena (kuupalga vahe on seal 815 eurot) ning toote- ja rõivadisaineritena (vahe on 841 eurot). „Selliseid ameteid, kus naiste palk on võrreldes meeste omaga vähemalt veerandi võrra suurem, on aga vaid üks – meestest keskmiselt 1351 eurot rohkem teenib naissoost personalijuht,“ kirjeldas Rootalu.
Pooltes ametirühmades teenivad mehed vähemalt kümnendiku võrra enam
Ameteid, kus naiste palk on meeste omaga võrreldes kümnendiku kuni veerandi võrra väiksem, on kokku 133. „Saame öelda, et pooltes ametirühmades teenivad naised meestest vähemalt kümnendiku võrra väiksemat palka,“ rääkis Rootalu. „Naised teenivad meestest kümnendiku võrra rohkem 12 ametirühmas,“ lisas ta. Sellised ametid on näiteks personalitöö assistendid (palgavahe on 414 eurot) ning konverentside ja ürituste korraldajad, kus palgavahe on 400 eurot naiste kasuks.
Lisaks soopõhisele võrdlusele vaatles Rootalu palkade muutumist ka erinevates vanuserühmades, võrreldes ametigruppe, kus töötas vähemalt 20 meest ja 20 naist vanuses 25–34, 35–44, 45–54 ning 55–64 aastat. Kokku hõlmas analüüs 123 ametit.
„Kõige kõrgemad palgad on vanusegrupis 35–44 aastat. Selles vanuses mehed saavad kõige kõrgemat palka 53% vaadeldud ametitest ja naised 43% ametitest,“ kirjeldas Rootalu. Vanusegrupis 35–44 on palgatipp näiteks teadus- ja arendusjuhtidel, hambaarstidel või IKT kasutajatoe tehnikutel. Kõigi ametite peale kokku on selles vanusegrupis meeste keskmine palk 2501 eurot ning naistel 2143 eurot ning just selles vanuses on naiste ja meeste palgaerinevus ka kõige suurem. Seega saab Rootalu sõnul öelda, et kõige kõrgemat palka saavad keskeale lähenevad või keskealised mehed.
Veidi enam kui veerand ametitest nii meeste kui naiste puhul on sellised, kus kõrgeimad palgad on kõige nooremas vanusegrupis (25–34). „Kuigi ametite nimekiri siin analüüsis pole kõikne, tundub erinevaid jooniseid võrreldes, et nooremat vanust premeeritakse kõrgema palgaga sagedamini liht- ja oskustööde puhul, seda eriti meeste hulgas,“ rääkis Rootalu.
Pensioni eel palgad langevad
Palgastatistikast hakkab Rootalu sõnul selgelt silma, et vanemates vanusegruppides palgad vähenevad. Vaid 4% ametites saavad mehed kõige kõrgemat palka kõige vanemas vaadeldud vanuserühmas (55–64-aastased). Naised saavad kõige vanemas vanusegrupis kõige kõrgemat palka 6% ametitest. Sellised ametid on meeste puhul näiteks lavastajad ja produtsendid ning ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõud. „Naiste seas on lootus vanuse kasvades lõpuks kõige kõrgemat palka saada näiteks treenerina või süsteemianalüütikuna töötades,“ kirjeldas Rootalu.
Süsteemianalüütikute näitest kinni haarates saab Rootalu sõnul näha ka erinevusi meeste ja naiste palgatrajektoorides ehk selles, kuidas palgad aja jooksul muutuvad. Naised alustavad (vanuses 25–34) selles ametis keskmiselt 3500 euro suuruse palgaga ning kõigis järgmistes vanusegruppides on nende palk keskmiselt 3800 eurot, jõudes kõrgeimale (3820 eurot) kõige vanemas vanusegrupis. „Mehed seevastu alustavad samas ametis juba kõige nooremas vanusegrupis 3800 euro suuruse keskmise palgaga, järgmistes vanusegruppides saavad palka juurde (kuni kuupalgani 4400 eurot) ning viimases vaadeldud vanusegrupis langeb nende palk naistega samale tasemele ehk 3800 euro juurde.
Loe edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/pooltes-ametites-teenivad-mehed-naistest-vahemalt-kumnendiku-vorra-rohkem
- Üksikasjad
Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja ja sellest tuleneva suurema ebakindlusega, sest nõudlus tööjõu järele sõltub otseselt ettevõtete käekäigust.
2024. aasta kokkuvõttes tööhõive registriandmete järgi kahanes. Kui erasektoris palgasaajate arv enam endise kiirusega ei kahanenud, siis avalikus sektoris see enam endise kiirusega ei kasvanud. Majanduslanguse tõttu kõige kiirema ja tugevama löögi saanud töötlevas tööstuses, kus hõive kahanes kokku ligi 7%, pööras töötajate arv aasta lõpukuudel majandusaktiivsuse ja ekspordi taastumise toel väikesele kasvule. Siiski kahanes hõive edasi mitmel teisel erasektori tegevusalal, sealhulgas ehituses ja kaubanduses. Avaliku sektori tegevusaladest ei suurenenud palgasaajate arv endise hooga avalikus halduses ja hariduses. Tervishoius seevastu suurenes nõudlus tööjõu järele edasi. Ka teistes Euroopa riikides on viimastel aastatel hõive kasvu toetanud avalik sektor ja teenuste sektor, kuid tööstussektoril on samal ajal läinud kehvemini. Siiski on tööjõu-uuringu andmetel Eesti avaliku sektori hõive osakaal teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmiste seas, isegi kui see on viimastel aastatel kasvanud.
2024. aasta suurem töötute arv võrreldes tunamullusega oli tingitud suures osas aktiivsemast tööotsingust ja vähem töökohtade kadumisest. See näitab ühelt poolt tööturu vastupidavust, aga ka seda, et nõudlus töökäte järele oli liiga nõrk, et luua tööotsijate kasvuga samas tempos uusi töökohti. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti jõudnud kõrgema töötuse tasemega riikide sekka, nii nagu ka mitu meie olulist kaubanduspartnerit: Soome, Rootsi, Leedu ja Läti.
Keskmise palga kasv 2024. aastal esialgu 2023. aastaga võrreldes aeglustus, kuid kiirenes aasta lõpus uuesti. Sellesse panustas mõningal määral palgamaksete ajastamine nii, et palk makstaks välja aasta lõpus enne tulumaksutõusu, kuid see ei selgita palgakasvu kiirenemist täielikult. Enim kiirenes palgakasv erasektoris, kus koos majanduse taastumisega võis töötajate töökoormus veidi suureneda. Töötajate palganõudmisi võis kergitada maksutõusudele eelnev soov kompenseerida ostujõu vähenemist, mille hinnakasv võib kaasa tuua. Samuti on võimalik, et rolli võis mängida vajalike oskustega töötajate nappus, millele viitab see, et palgakasv kiirenes olukorras, kus tööotsijaid on keskmisest rohkem. Palga ostujõud kasvas möödunud aasta jooksul hoogsalt ning ületab praegu isegi oma languseelset tippu. Eesti Panga prognoosi järgi pidurdavad maksutõusud ja kiirem hinnakasv sel aastal majapidamiste ostujõu kasvu ajutiselt – 2026. aastal on taas oodata ostujõu märgatavat paranemist tänu tulumaksuküüru kaotamisele.
Loe edasi:
https://www.eestipank.ee/press/tooturu-ulevaade-ebakindlus-majanduses-kandub-ka-tooturule-15042025
- Üksikasjad
Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024. aasta ületada töösuhete arvu poolest vaid 2020. aastat,“ kirjeldas Rootalu.
Kuna inimesel võib olla korraga rohkem kui üks töökoht, tasub Rootalu sõnul vaadata ka töötamise registris kehtiva töösuhtega arvel olevate unikaalsete töötajate arvu. “Me näeme, et viimase kahe aasta jooksul on vähemaks jäänud nii töösuhteid kui ka töötavaid inimesi,” rääkis Rootalu. 2024. aasta lõpus oli töötavaid inimesi 634 tuhat ehk 2300 võrra vähem kui aasta varem. “Töösuhete arvu langusest väiksem töötajate arvu langus viitab sellele, et juurde on tulnud rohkem kui ühe töökohaga inimesi,” märkis Rootalu.
Tööturul ollakse kauem, kõrvale jäävad noored ja naised
Soo ja vanuse järgi tõuseb esile, et töötajate arv on vähenenud eelkõige naiste ja nooremate ehk alla 40-aastaste inimeste seas. Kui 2019. aasta lõpus oli alla 40-aastaseid tööturul 266 tuhat ja isegi 2022. aastal 261 tuhat, siis 2024. aasta lõpus vaid 245 tuhat. Kõige rohkem ehk enam kui 4000 inimese võrra (3%) on viimase aasta jooksul vähenenud töötajate arv vanusegrupis 30–39. Rootalu sõnul on nooremate töötajate vähenemine laias laastus kooskõlas ka rahvastikustruktuuri muutustega. 40-aastaste ja vanemate töötajate arv on viie aastaga aga tõusnud rohkem kui 17 000 võrra (4,8%).
Töökoha asukoha maakonna järgi vaadates oli 2024. aasta esimestel kuudel töötajate arv kõigis maakondades väiksem kui varasemal aastal. Aasta lõpus tuli aga positiivseid uudiseid peamiselt Lõuna-Eestist. Näiteks Tartu maakonnas suurenes töötajate arv aasta varasemaga võrreldes 500 võrra ehk 0,6%. Töötajaid oli aasta varasemaga võrreldes rohkem ka Võru maakonnas (muutus 0,9%) ning Põlva maakonnas (1,2%). Veidi tõusis töötajate arv ka Harjumaal, kus neid oli aasta varasemaga võrreldes 0,1% võrra rohkem. Ülejäänud maakondades on töötajate arv vähenenud, neist kõige rohkem Ida-Virumaal (3,4% võrra).
Majutuses ja toitlustuses tõusis töötajate arv 2000 võrra
Majandussektoritest kasvatasid töötajate arvu möödunud aastal kõige enam majutus ja toitlustus, kus 2024. aasta lõpus oli töötajaid 6,9% rohkem ehk ligikaudu 2000 inimest enam kui aasta varem.
Aastases võrdluses tõusis töötajate arv ka finants- ja kindlustussektoris (tõus 2,1%) ning hariduses (eelkõige kõrghariduse tegevusalal, kus töötajate arv suurenes 5% võrra), aga ka veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal. Ka 2023. aastal töötajate arvu suure kukkumise läbi teinud ehituse tegevusala kasvatas möödunud aastal töötajate arvu. Sellesse kasvu panustas kõige rohkem rajatiste ehitus.
Kõige enam ehk 2230 inimese võrra (2,3%) vähenes aastaga töötajate arv kaubanduses. Samuti kahanes töötajate arv töötlevas tööstuses (langus 1,8%) ning veonduses ja laonduses (1,7%). Kahanes ka info ja side tegevusala töötajate arv. Selle tegevusala sees tabas kõige suurem langus kirjastamist, kus töötajate arv vähenes aastaga 15% ning meediateenuste ala, kus töötajate arv langes 9% võrra.
Milliste ametite pidajaid tuli juurde ja keda jäi vähemaks?
Aastaga on kõige rohkem vähenenud müügitöötajate ning mootorsõidukijuhtide arv. Mõlemas ametis töötas 2024. aasta lõpus ligikaudu 2% võrra vähem inimesi kui aasta varem. Kuigi hariduse tegevusalal üldiselt töötajate arv kasvas, vähenes pedagoogika tippspetsialistina töötavate inimeste arv 1,4% võrra. Nende seas langes kõige enam (9%) lasteaiaõpetajate arv. Nende asemel on juurde tulnud õpetajaabina töötavaid inimesi (aastane tõus 12%). Tööstuses jäi 2,1% võrra vähemaks metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölisi ning 2,2% võrra vähenes toiduaine-, puidu- ning rõivatööstuse oskus- ja käsitööliste arv.
Mitme ameti pidajaid oli lõppenud aastal aga ülemöödunud aastaga võrreldes rohkem. Rootalu sõnul paistavad silma tervishoiu tippspetsialistid, keda lisandus aastaga 650 (tõus 3%). Aasta varasemaga võrreldes oli 2024. aastal rohkem tööl ka isikuhooldustöötajaid, kelle hulka kuuluvad lisaks tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooldustöötajatele ka näiteks õpetajaabid. Selle ametigrupi töötajate arv tõusis 1020 võrra ehk 5,9%. Juurde tuli ka IKT-tippspetsialiste (tõus 1,4%), elektri- ja elektroonikavaldkonna töölisi (tõus 1,9%) ning isikuteenindajaid (näiteks kokad, ettekandjad ja iluteenindajad), keda oli varasemaga võrreldes 0,7% võrra rohkem.
Loe edasi:
https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-uha-rohkem-pikema-toostaaziga-inimesi
Lehekülg 1 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee