Tallinna linnajuht Kristjan Järvan leiab arvamusartiklis, et naiste osakaalu suurendamine ettevõtete juhtorganites pole lahendamist vajav probleem ja sookvoodid „riivavad igaühe õiglustunnet“. Mu kolleegi artikkel toob välja subjektiivsed näited, sisaldab meelevaldseid võrdlusi ja selles puudub andmepõhine vaade naisjuhtide mõjule ettevõtete tulemustes.
Saame üldistatult teada, et Järvani tuttavad tippjuhtidest naised on ise hakkama saanud ja küllap jõuavad teisedki täiendava nügimiseta (suur)ettevõtteid juhtima. Tegelikkuses valitseb Eestis juhipositsioonidel meeste enamus ja naiste kaasamine toimub teosammul.
2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7%. Languse ulatust arvestades võib öelda, et varasemate kriisikogemustega võrreldes on selle mõju tööturule olnud tagasihoidlik. Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5% vähem – täpne hinnang oleneb andmeallikast.
Hõive kokku on aga väga lähedal oma 2023. aasta alguse tipule, sest samal ajal kui palgatöötajaid jäi vähemaks, suurenes ettevõtjana hõivatute arv. Tööturu vastupidavust võis toetada reaalpalga ulatuslik kahanemine 2022. aastal, kui ettevõtted hinnakasvu kiirenemisest lühikest aega võitsid, samal ajal kui palgakasvu hoogustumine viibis. Koondamise suhtes võis ettevõtteid varasemast ettevaatlikumaks teha ka kriiside-eelne tööjõupuudus ja koroonaviiruse kriisi kogemus, mis näitas, et pärast nõudluse taastumist on keeruline kiiresti uusi töötajaid värvata.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, millega 2027. aasta vanaduspensioniiga on 65 aastat ja üks kuu. Pensionile mineku vanus tuleb välja kuulutada kaks aastat ette, mis tähendab, et 2027. aasta pensioniea peab valitsus kinnitama järgmise aasta alguseks.
Edasi loe: https://sm.ee/uudised/2027-aasta-vanaduspensioniiga-65-aastat-ja-uks-kuu
„On oluline, et töötajate hirme töökoha kaotuse ees ei jäetaks tähelepanuta,“ sõnab CV.ee kommunikatsioonijuht Karla Oder. Läbipaistev juhtimine ja avatud suhtlus töötajatega aitavad tugevdada usaldust ja vähendada töökohaga seotud ebakindlust.“
Tööandja küsib: Kui töötaja tahab teha kaugtööd, siis kuidas ma saan veenduda, et ta tööd tervistsäästvalt teeb ja võin teda usaldada?
Lehekülg 1 / 1632
