Artiklid

Üksikasjad

Tööandja küsib: Meie ettevõttes töötab välismaalane väljastpoolt Euroopa Liitu. Tema elamisluba hakkab aeguma. Kuidas tuleb temaga tööleping lõpetada?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Tööandjal on seadusest tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on ikka seaduslik alus Eestis töötamiseks. Kui tööandja võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kellel selleks seaduslik alus puudub, langeb vastutus tööandjale.

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1243/kuidas-lopetada-tooleping-valismaalasega-kelle-elamisluba-aegumas

Üksikasjad

Selgitamaks välja, kuhu kulub Eesti haridusraha, kas senine kulude struktuur on asjakohane ning millised on võimalused haridussektori eelarve otstarbekamaks kasutamiseks, algatas haridus- ja teadusminister hariduskulude analüüsi, mille koostamist vedas Jaak Aaviksoo.

Edasi loe: https://www.ohtuleht.ee/1110674/video-kristina-kallas-tuleb-leida-lahendused-kuidas-opetaja-palgakulude-osatahtsust-kogukuludest-kasvatada

Üksikasjad

Kui töötaja ei saa puhkuse ajal tegelikult puhata, tähendab see, et ettevõtte töös on puudujääke juhtimises, koostöös ja planeerimises, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi.

Ikka ja jälle kuuleb suvise tipphooaja alguses siit-sealt, et rahulikult puhkama minna ei saa. Küll on ülesandekuhi mäekõrgune või soovib juht pidevat valvelolekut. Puhkusele minek ei ole aga midagi iseenesest mõistetavat – see on nagu iga teine juhi, tiimi ja inimese vaheline töökorraldus ning ka see vajab planeerimist.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/09/kaija-teemagi-laske-inimestel-puhata

Üksikasjad
Meie töö muutub aina projektipõhisemaks, tsüklilisemaks ja probleemikesksemaks. See soodustab kaugtöö tegemist ning peamine küsimus pole enam, kas kaugtööd pakutakse, vaid kuidas ja millises mahus. Kontoritesse tagasi sundimine tegelikku probleemi ei lahenda.
 
Iga viies organisatsioon Eestis pakub täna paindliku töö võimalust kõikidele oma töötajatele – nii ütlevad Palgainfo Agentuuri küsitluse tulemused. Mida aeg edasi, seda enam muutub inimeste töö iseloom ja töötamise viis. Rohkem osaletakse erinevates projekti- või töörühmades, keskendutakse tulemuslikkusele ehk konkreetsete probleemide lahendamisele, sageli töötatakse ka mitme tööandja heaks. Kui siia lisada veel pea kõiki valdkondi hõlmav kvalifitseeritud tööjõu puudus, siis näeme tegelikult väga selgelt, et tööelus tuleb leida paindlikumaid viise.

Üksikasjad

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid kas seda on lubatud teha ka mõnes muus keeles?

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid on lubatud töölepingu sõlmimine ka mõnes muus keeles, kui pooled lepivad selles kokku. Oluline, et mõlemad töösuhte pooled saavad töölepingu sisust ühtemoodi aru. Töötajale on oluline, et ta saab tööks vajaliku informatsiooni ning see on temale selge ja arusaadav.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/09/tooandja-kusib-mis-keeles-peab-valismaalt-tulnud-tootajaga-suhtlema

  1. Heli Raidve: paindliku tööaja kohtuotsused on avanud pandora laeka
  2. Ametiühingud: ka päästjad soovivad pikaajalist palgakindlust
  3. Kui võtan tööle välismaise töötaja, siis kas pean sellest Tööinspektsiooni teavitama?
  4. Alaealiste töö: millega meie poole pöördutakse?