Artiklid

Üksikasjad

Töötaja küsib: Olen paar nädalat uues töökohas tööl olnud. Töötan tootmisettevõttes, kus sõidavad ka tõstukid. Kuna meil ei ole väga palju ruumi, siis olmeruumidesse minemiseks pean kõndima seal, kus tõstukid ka sõidavad. Tõstukid sõidavad päris kiiresti ja ma kardan, et nad ei pane mind tähele. Ma ei saa ka kuskilt mujalt minna, et tõstukitega mitte kokku puutuda. Kas võib nii olla, et inimesed kõnnivad ja tõstukid sõidavad samas kohas?

Vastab Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant:

Ohutud liikumisteed on üks osa ohutust töökeskkonnast ja kindlasti ei tohi inimesed tunda tööd tehes või töökohal liikudes ennast tõstukitest ohustatuna. Kui töötajad ja tõstukid liiguvad samal alal, siis võib õnnetus juhtuda väikese tähelepanu kaotamise tõttu ning selliste õnnetuste tagajärjed inimesele on kahjuks väga rasked.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1257/kuidas-tagada-ohutus-kui-tostukid-ja-jalakaijad-liiguvad-samades-tooruumides

Üksikasjad

Tööga seotud seaduste selgus ja arusaadavus on iga töötaja põhivajadus, et kaitsta oma õigusi ja tagada endale õiglane kohtlemine töökohal. Eestis, kus ligikaudu 400 000 elanikku räägib vene keelt ja moodustab olulise osa tööjõust, on hädavajalik jätkata tööga seotud seaduste tõlkimist eesti keelest vene keelde. See mitte ainult ei paranda venekeelsete töötajate teadlikkust oma õigustest, vaid aitab ka ennetada töövaidlusi ning tõhusamalt töiseid konflikte lahendada.

Töösuhetes on töötaja sageli nõrgem osapool

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask, kes on üle 20 aasta ametiühingu liikmeid nõustanud, kinnitab seda oma kogemusele tuginedes: „Olen jurist ning tean, et töölepingud ja seadused on tihti keerulised ja sisaldavad õiguslikku terminoloogiat, millest venekeelne töötaja ilma tõlketa aru ei saa.“

Edassi loe: https://eakl.ee/ametiuhingud-tooga-seotud-oigusaktide-tolkimisega-jatkamine-vene-keelde-kaitseb-tootajaid-tooandja-omavoli-eest

Üksikasjad

Valitsus peaks septembris kinnitama 2027. aastal jõustuva pensioniea tõusu ühe kuu võrra, eeldatavast elueast sõltuv uus pensionile mineku vanus oleks 65 aastat ja üks kuu, teatas Õhtuleht.

"Pensionile mineku vanus tuleb välja kuulutada kaks aastat ette. See tähendab, et 2027. aasta pensioniea peab valitsus ära otsustama juba sel aastal. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Veskimäe sõnul valmib vastav eelnõu septembris," kirjutas Õhtuleht kolmapäeval.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609443314/pensioniiga-touseb-2027-aastal-uhe-kuu-vorra

Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis toob maksimaalse vanemahüvitise seniselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele ning seab esimest korda ülempiiri ajutistele töövõimetushüvitistele. Töötamise korral edaspidi vanemahüvitist ei vähendata. Ettepanek on pikendada ka sotsiaalkindlustusameti menetlustähtaegu.

„On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama riigi praeguste võimaluste piires. Kiirelt kasvanud keskmine palk on kergitanud vanemahüvitiste kulusid sedavõrd, et sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/eelnou-uus-vanema-ja-haigushuvitiste-lagi-hakkab-kehtima-1-jaanuarist-2026

Üksikasjad
Eelarvearutelul jõudsid valitsuse liikmed sotsiaalvaldkonna kokkuhoiu otsusteni, millest suuremad puudutavad lae kehtestamist nii haigushüvitisele kui vanemahüvitisele. Kokkuhoid on hädavajalik, et sotsiaaltoetused ei kasvaks riigile üle jõu ning riik saaks sotsiaalvaldkonna kulud parema kontrolli alla.
  1. Minister Kallase sõnul pole õpetajate soovitud palgatõus tehtav
  2. Kas kasutusjuhend asendab ohutusjuhendit?
  3. Tervisekassa podcast: vaimne tervis töökohal
  4. Kas sinu tööandja järgib diisotsüanaatidega seotud ohutusnõudeid? Tööinspektsioon viib läbi sihtkontrolli.