Artiklid
- Üksikasjad
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht ajalehe Äripäev arvamusveergudel.
Ka praegu on turul kasutusel paindlikud lepingud: HoReCa sektoris on hinnanguliselt 25% lepingutest võlaõiguslikud lepingud, näiteks töövõtulepingud ja käsunduslepingud. Nendega ei ole tagatud mitte mingisugust miinimumsissetulekut, võlaõiguslike lepingutega ei kaasne haigusrahasid ega puhkusepäevi ja tööandjad ei pea jälgima töölepingu seadusest tulenevat puhkeaega ja koormust. Oma sisult on need sageli tavalise töölepingu tunnustega ja tööinspektsiooni sekkumisel tulebki need tihti ümber vormistada, kuid neid lepinguid on tööandja ja töötaja eelistanud, sest praegune töölepinguseadus lihtsalt ei vasta töötaja paindlikkuse soovile. Töölepingus lepitakse kokku kindel koormus ja seaduse alusel on tööandjal õigus määrata graafikuga tööaeg. Koormust ei saa siinkohal ühepoolselt muuta ei tööandja ega töötaja, mõlemad on lepinguga seotud ja ainus võimalus on teha kahepoolne lepingu lisa. Nende inimeste puhul, kelle jaoks ei ole 8 tundi päevas töötamine esmane prioriteet, tehakse töötaja algatusel lepingumuudatusi ka praegu sageli igakuiselt ja see toob kaasa üksjagu asjatut bürokraatiat ja ajakulu.
https://employers.ee/killu-maidla-toolepinguseadus-vajab-tanapaeva-toomist/
- Üksikasjad
Töötaja küsib: kes on renditöötaja ja kuidas erineb ta tavalisest töötajast?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Renditöötaja on töötaja, kelle tööandja ehk rendiagentuur saadab ta ajutiselt tööle kolmanda isiku – kasutajaettevõtja – juurde. Seal täidab ta tööülesandeid viimase juhtimisel ja järelevalve all. Rendiagentuuri ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitakse vastav võlaõiguslik leping, mis reguleerib nendevahelist koostööd.
Erinevalt tavapärasest kahepoolse töösuhtega mudelist, lisandub renditöö korral kolmanda osapoolena kasutajaettevõtja.
Tööandjal lasub kohustus teavitada renditöötajat talle sobivatest kasutajaettevõtja vabade töökohtade olemasolust, mille puhul on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja on töötajat sellistest võimalustest juba ise teavitanud, ei pea tööandja seda enam eraldi tegema.
- Üksikasjad
Töötaja peab tööülesandeid täitma kokkulepitud töö tegemise kohas või kokkuleppe puudumisel tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (ettevõtte juhtorgani asukoht), kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Tavapäraselt lepitakse töö tegemise koht kokku. Oluline on rõhutada, et töö tegemise koha kokkulepe peab vastama tegelikkusele.
Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta, sealhulgas nii Eesti-siseselt, so siseriiklikult kui ka välislähetusse.
Näiteks kui töölepingus on töötamise kohana märgitud, st kokku lepitud Tallinn ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Pärnusse, on tegemist siseriikliku töölähetusega. Kui töö tegemise koht on Tallinna ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Soome, siis on tegemist välislähetusega. Kui töölepingus on töötamise kohana märgitud välisriik (nt Soome, Norra), kus kogu aeg töötamine toimubki, siis seal viibimise aeg ei ole vaadeldav lähetusena.
Välislähetuse korral tuleb töötajale maksta välislähetuse päevaraha, mille alammäär on 22,37 eurot. Samuti on tööandjal kohustus tasuda kõik lähetusega seonduvad kulud (sõidukulud, majutuskulud ja muud lähetusülesandega seotud kulud, mida on ülesande täitmiseks vaja).
Tööandjal on ühepoolne õigus saata töötaja töölähetusse. Rasedat töötajat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealise töötaja lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui tema seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut.
https://www.ti.ee/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Töötasin ettevõttes kolm kuud. Töösuhte lõppedes mulle kasutamata jäänud puhkuse eest raha ei makstud. Tööandja ütleb, et kõik on õige, mina ise siiski arvan, et mingi summa oleks sealt pidanud tulema. Kellel on õigus?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Kui töötaja töösuhte jooksul puhkust ei kasutanud, on tööandjal kohustus hüvitada aegumata põhipuhkus rahas. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.
https://www.tooelu.ee/et/uudised/1486/kuidas-huvitada-kasutamata-jaanud-puhkust
- Üksikasjad
Tööandja ei pea taotlema Tööinspektsioonilt luba alla 13-aastase noore tööle võtmiseks, kuid tööandjal on kohustus teha kümme tööpäeva enne 7–12aastase tööle asumist töötamise registrisse vastav kanne.
See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 13-aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. Tööandjal on alaealise töötajaga (ehk alla 18aastase töötajaga) töölepingu sõlmimisel vajalik küsida tema seadusliku esindaja nõusolekut.
7–12-aastase lapse töölevõtmisel tuleb tööandjal kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist sisestada Tööinspektsiooni iseteeninduses alljärgnevad andmed:
Alaealise seadusliku esindaja nõusolek;
Alaealise töötingimused, sh tööaeg ja töökohustused;
Andmed koolikohustuslikkuse kohta.
Kindlasti tasuks juurde lisada kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel ühendust võtta – see muudab menetluse sujuvamaks.
Loe edasi:
Lehekülg 1 / 1655
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee