Artiklid
- Üksikasjad
Eestis tähistati võrdse palga päeva. Kuigi naistel tuleb tänavu töötada meestega võrdse palga teenimiseks 33 päeva rohkem, on sooline palgalõhe Eestis aasta-aastalt vähenenud.
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil Eesti naised on keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks. Eestis on sooline palgalõhe 13,1 protsenti, seega tuleb naistel tänavu meestega võrdse palga teenimiseks töötada 33 tööpäeva rohkem.
Viimase kümne aasta jooksul on sooline palgalõhe vähenenud 47 protsendi võrra, ent Eestis on see siiski Euroopa suurim. Palgalõhet põhjustavad eelkõige soostereotüübid, mis mõjutavad naiste ja meeste haridus- ja ametivalikuid, karjääriteid, hooletöö jagamist ning tööandjate palga- ja personalipoliitikat.
Majandusminister Erkki Keldo sõnul on oluline, et kõik inimesed sõltumata nende soost saaksid samaväärse töö eest võrdset palka. Kuigi tema sõnul on märgata soolise palgalõhe vähenemist, pidurdavad seda juurdunud arusaamad, nagu näiteks eeldus, et mehed sobivad juhikohtadele paremini, ning peamiselt meestega täidetud ametikohad on kõrgemalt tasustatud.
Lõhet tekitab eri valdkondadesse koondumine
„Suure osa palgalõhest tekitab asjaolu, et naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele. Näiteks hariduse ja hooletöö valdkondades, kus palgad on madalamad, töötab rohkem naisi,“ märkis Keldo. „Samuti on naisi vähem juhtide hulgas, kuigi uuringud on näidanud, et ettevõtted, mis kaasavad naisi juhtimisse, on üldiselt edukamad, sest langetatavad otsused on mitmekesisemad ja töötajate juhtimispotentsiaal paremini rakendatud. Riigid, kus kasutatakse tööjõudu maksimaalselt ära, on üldiselt edukamad,“ lisas Keldo.
Sellest, et mehi on juhtivatel kohtadel rohkem kui naisi, on tingitud ligi veerand palgalõhest. Eestis on naiste osakaal juhtivtöötajate seas 34,5 protsenti. EIGE 2024. aasta soolise võrdsuse indeks näitab, et Eesti on majandusliku võimu soolise võrdsuse näitaja poolest Euroopa Liidus viimasel kohal ning jääb Balti riikide hulgas silma selle poolest, et viimase 14 aasta jooksul pole olukord mitte paranenud, vaid halvenenud.
Järgmisel aastal hakatakse palkade läbipaistvust suurendama
Eestis jõustub 2026. aasta juunis Euroopa Liidu direktiiv palkade läbipaistvuse suurendamiseks. Direktiivi ülevõtmise eelnõu valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu ette.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120357494/naistel-tuleb-tootada-meestega-vordse-palga-teenimiseks-33-paeva-rohkem
- Üksikasjad
Haridus- ja teadusministeeriumis valmis uus täienduskoolituse riiklik tellimus, millega pakutakse üle 1500 tasuta koolituse rohkem kui 26 000 inimesele.
Ministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Ena Drenkhan märkis, et huvilised saavad valida nii kontakt-, hübriid- kui e-koolituste vahel väga erinevates valdkondades. „Arvutikasutusest juhtimiseni ning ehitusest, mehaanikast ja elektroonikast meedia, kaubanduse ja sotsiaaltööni,“ loetles Drenkhan. „Tasuta pakutavate koolituste arv on suurem kui kunagi varem ning võrreldes mullusega saab osaleda 10 000 inimest rohkem.“
Koolitused jagunevad kolme rühma
Nii lühemaid kui pikemaid koolitusi pakuvad 37 kutseõppeasutust, rakenduskõrgkooli ja ülikooli üle Eesti. Koolitused viiakse läbi kuni 2026. aasta keskpaigani. Täpsem info koolituste ja nendele registreerimise kohta on leitav Haridusportaalis.
Tasuta koolitused jagunevad sihtrühma ja rahastusallika järgi kolme rühma.
Nn VÕTI-meetme koolituste peamine sihtrühm on erialase hariduseta, aga ka keskhariduseta ja aegunud oskustega täiskasvanud.
Teine rühm, nn rohemeetme koolitused on suunatud ettevõtete töötajate roheoskuste arendamisele ja ettevõtete rohepööret toetavate tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Kolmandaks on õiglase ülemineku meetme koolitused, mille sihtrühm on Ida-Virumaal elavad või töötavad täiskasvanud, ning mis toetavad Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, näiteks juhtimisalased ja töötleva tööstuse arengut toetavad koolitused jne. Mõned koolitused toimuvad ka vene keeles ja need hõlmavad erialast eesti keele õpet.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120359816/riik-pakub-tasuta-tooalaseid-koolitusi-ule-26-000-inimesele
- Üksikasjad
Ärisaladuse kaitsmine on igale ettevõttele kriitilise tähtsusega, kuid sageli eksisteerib eksiarvamus, et see kohustus puudutab vaid juhtivtöötajaid. Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Keidi Kõiv selgitab, et tegelikkuses vastutab saladuses hoitava teabe konfidentsiaalsuse eest iga töötaja, kellel on juurdepääs tundlikule teabele.
Vaidlustes püüavad töötajad sageli ärisaladuse hoidmise kohustusest vabaneda, tuginedes mitmesugustele argumentidele. Näiteks on väidetud, et saladuses hoitava teabe määratlus on liiga üldine või mitte piisavalt üheselt mõistetav. Samuti on vaieldud selle üle, kas avaliku sektori või avaliku rahastusega tegutseva tööandja teave saab olla ärisaladus. Mõni töötaja on tuginenud ka oma subjektiivsele hinnangule, kas konkreetne teave on ärisaladuse hulka kuuluv, või väitnud, et tööandja ei ole rakendanud piisavaid piiranguid, mis takistaksid andmete salvestamist või edastamist isiklikule e-posti aadressile.
Sellised seisukohad ei ole aga õiguslikult põhjendatud. Seaduse kohaselt saab saladuses hoitava teabe määratleda üksnes tööandja, sõltumata tööandja juriidilisest vormist või finantsvahendite päritolust. Tööandjal on õigus määratleda ärisaladuseks loetav teave tingimusel, et see vastab ärisaladuse seaduses sätestatud kriteeriumidele.
Saladuses hoitav teave tuleb kindlaks määrata kirjalikult ning see ka töötajatele teatavaks teha. Praktikas on levinud lähenemine, kus saladuses hoitav teave määratletakse kategooriate kaupa, mitte iga üksiku dokumendi lõikes. See võimaldab töötajatel selgelt mõista, milline teave on konfidentsiaalne ja millised tegevused selle kasutamisel on keelatud.
Oluline on rõhutada, et töötaja arvamus teabe ärisaladuse staatuse kohta ei ole määrav. Kui tööandja suudab vaidluse korral tõendada, et teabele puudus avalik ligipääs ning sellel oli kaubanduslik väärtus, on tegemist ärisaladusega. Ka juhul, kui osa ärisaladusena määratletud teabest on liiga laialt määratletud, ei muuda see saladuse hoidmise kohustust tühiseks ülejäänud osas.
Samuti ei ole rikkumise tuvastamisel määrav, kas töötaja tegelikult kasutas ärisaladust või edastas selle kolmandatele isikutele. Rikkumiseks piisab, kui konfidentsiaalne teave liigub tööandja kontrolli alt töötaja kontrolli alla, sest see loob juba iseenesest võimaluse teabe levikuks.
Saladuses hoitava teabe määratlemise juhis ja leppetrahvinõude mõistlikkus
Tööandjad määratlevad ärisaladuse üldjuhul töölepingus või töökorralduse reeglites. Vaidluste vältimiseks on soovitatav koostada ka täiendav juhendmaterjal, mis selgitab detailsemalt, millised teod ja tegevused ärisaladusega seonduvalt on keelatud. Selline juhend aitab töötajatel paremini mõista konfidentsiaalse teabe hoidmise nõude sisu ning raskendab hilisemat väidet, et mõnest kohustusest ei saadud aru.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120360738/vandeadvokaat-selgitab-arisaladuse-hoidmise-kohustus-ei-puuduta-vaid-juhtivtootajaid
- Üksikasjad
Tallinna elanikud saavad jaanuarist 2025.a. Eesti juristide liidu õigustudengitelt tasuta õigusabi.
Tasuta õigusnõu on võimalik saada tööõiguse, võlaõiguse, täitemenetlusõiguse, perekonnaõiguse, pärimisõiguse, korteriühistuõiguse ja maksuõigusega seotud küsimustes.
Üliõpilased nõustavad elanikke eesti ning võimalusel ka vene ja inglise keeles. Õigusnõustamine vene ja inglise keeles sõltub üliõpilaste keeleoskusest.
- Üksikasjad
Tööinspektsioon avaldab taas valimi ettevõtetest, keda plaanitakse sel aastal kontrollida. Valikusse sattusid eeskätt ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega, kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi ja/või on juhtunud mitmeid tööõnnetusi. Nimekirjas on veidi üle 2300 ettevõtte.
Valimi avalikustamine annab tööandjale võimaluse üle vaadata, kas töökeskkond on ohutu, töö- ja puhkeaja piirangutest peetakse kinni, kas isikukaitsevahendid on väljastatud ja neid kasutatakse ning kas riskianalüüs ajakohane ja Tööinspektsiooni iseteeninduses esitatud. 2025. aastasse planeeritud kontrollitavate ettevõtete nimekirja leiab siit:
Järelevalve valim 2025
Külastatavad ettevõtted on valitud välja erinevate kriteeriumite alusel. Eelkõige on nende seas ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega. See tähendab tegevusvaldkondi, kus juhtub enim surmaga lõppenud või raskeid tööõnnetusi, kus toimub kõige enam kutsehaigestumisi ja tööst põhjustatud haigestumisi või kus esineb kõige enam tervist kahjustavaid ohutegureid. Valimisse sattusid ka ettevõtted, kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi või on kaebuste, tööõnnetuste ja töövaidluste arv suur. Küll aga võib juhtuda, et ettevõte ei ole eespool viidatud nimekirjas, kuid tööinspektor siiski teostab aasta jooksul kontrolli, sest ettevõttes diagnoositi kutsehaigestumine, juhtus tööõnnetus või laekus mõni vihje või kaebus.
Loe lisaks :
https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-avalikustas-kontrollitavate-ettevotete-nimekirja-2025-aastaks
Lehekülg 3 / 1647
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee