Artiklid

Tööturult lahkub rohkem inimesi, kui peale tuleb. Ent miks siis ei lubata sugugi igas ettevõttes panustada kõigil, kes saaksid seda täiel rinnal teha, küsib kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.
 
„Meil on siin ettevõttes kombeks, et juhist vanemaid inimesi tööle ei võeta.“ Kui seda fraasi kuulsin, olin pahviks löödud. Kas tõesti on võimalik, et taolise avalduse teeb Eesti mõistes suure ettevõtte juht?
 
 

CV.ee tööturu kiiruuringust selgub, et 75,6% eestlastest on kogenud tööstressi, 53% on tundnud ärevust ja 42% läbipõlemist. Võrreldes eelmise aastaga, mil tööstressi koges 78%, pole tulemused oluliselt paranenud, mis näitab, et töökeskkond mõjutab endiselt tugevalt töötajate vaimset tervist.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8048452/selgus-millal-eestlased-uletootamise-lopetavad

Õigusaktides ei ole ühest vastust küsimusele, kas suvepäevadel juhtunud õnnetus on tööõnnetus. Püüame siiski mingi selgituse leida.

Õnnetusjuhtumi uurimise käigus tuleb tööandjal võtta otsustades, kas tervisekahjustus on saadud tööõnnetuse tagajärjel, aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1. Selle kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

si loe; https://www.sekretar.ee/uudised/2024/06/25/kas-suvepaevadel-juhtunud-onnetus-on-tooonnetus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib luua soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse, mis kohustab tööandjaid soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Koda esitas ministeeriumile täiendava arvamuse, kus tõime välja mitmeid eelnõus esinevaid probleeme.  

Uus seadus nõuab suuri kulusid
Plaaniva seadusega soovitakse laiendada võrdsusvoliniku ja tema kantselei pädevust, mis mõistagi vajab ka täiendavaid ressursse ja lisaraha. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et pädevuse laiendamise tõttu on riigieelarvest alates 2026. aastast vaja ca 400 000 eurot aastas, millega kaetakse viie ametikoha ning lisanduvate tegevuste kulu.

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/vordsusvoliniku-padevuse-laiendamine-ebamoistlikult-kulukas

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul tuleb puhkeaeg seaduses täpsemini sõnastada. Segaduse põhjustas ametkondade Euroopa Kohtu otsuse tõlgendus, mis puudutas igapäevase ja iganädalase puhkeaja arvestamist.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta käivas vastuses, et eelnõus pakutud lahendus ei ole piisav võimaldamaks tööandjatele piisavat paindlikkust tööajakavade koostamisel.

Edasi loe:

https://employers.ee/tooandjad-puhkeaeg-tuleb-seaduses-tapsemini-sonastada/