Artiklid

2025. aasta jaanuaris hakkab kehtima uus pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmise kord, mis puudutab neid kuid, kus 5. kuupäev langeb nädalavahetusele.

Alates 2025. aasta jaanuarist, kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse pensionid esmaspäeval või teisipäeval, mitte enam eelneval reedel. See muudatus puudutab ligikaudu 325 000 pensionäri. Samuti puudutab see neid, kellele laekub tavapäraselt 5. kuupäeval sotsiaaltoetus. Kõigil teistel kuudel, kui 5. kuupäev langeb tööpäevale, makstakse pensionid välja nagu tavaliselt. Kojukandes ja perehüvitiste maksmisel muudatusi ei toimu.

Muudatuse eesmärk on tagada, et kõik pensionimaksed jõuavad pensionäridele turvaliselt ja täpselt. Kuigi pensionid laekuvad mõnel kuul esmaspäeval või teisipäeval, annab see rohkem aega maksete ettevalmistamiseks, vähendades vigade ja ekslike maksete riski. Uue korra abil välditakse kiirustamise tõttu tekkivaid vigu, näiteks makseid pensionäridele, kellel ei ole enam pensioniõigust.

Mida peaks pensionär silmas pidama nendel kuudel, kui laekumine toimub hiljem?

Kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, peaks pensionär arvestama, et pension laekub esmaspäeval või teisipäeval. Soovitame kõik püsikorraldused ja tähtajad üle vaadata. Tuleval aastal on selliseid kuid neli: jaanuar, aprill, juuli ja oktoober. Kõigil muudel kuudel toimub makse tavapäraselt 5. kuupäeval.

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/kuidas-muutub-pensionide-ja-sotsiaaltoetuste-maksmise-kord-2025-aastal

Aasta 2024 kohta esitatakse INF14  1. veebruariks 2025. Nagu varem, on ka seekord täitmine kassapõhine, st deklareeritakse ainult 2024. aastal väljamakstud summad.

2025. aasta 1. veebruariks esitatav vorm koosneb kolmest osast:

ESIMESES OSAS deklareeritakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitised, mida maksti sõidupäeviku alusel (ilma kuludokumentideta). Sõidupäeviku alusel võib maksuvaba hüvitist maksta ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö või ametiülesannete täitmisel või puudega isikule seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõitudeks elukoha ja töökoha vahel;
TEISES OSAS deklareeritakse töötaja, ametniku, juhatuse liikme või püsiva tegevuskoha juhataja/tegevjuhi eest tasutud tasemeõppe õppemaks, mida ei loeta erisoodustuseks. Deklareeritakse nii kuludokumendi alusel õppijale hüvitatud kui ka otse õppeasutusele tasutud summad;
KOLMANDAS OSAS deklareerib tööandja, kes on kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 sätestatud tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120.
Isikliku sõiduauto hüvitise summaks näidataks kogu sõidupäevikujärgne väljamakse.

 

https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/huvitise-deklareerimine

Alates 01.jaanuar 2025 töötaja tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste piirmäära kasutamine muutub paindlikumaks – 400 eurot saab kasutada kogu aasta peale vastavalt soovile.

Nüüdsest saab kasutada tervise- ja spordikompensatsiooni paindlikumalt ja korraga suuremas mahus. Varasema piirangu 100 eurot kvartalis asemel on võimalik tööandjal nüüdsest pakkuda töötajale toetuseks korraga 400 eurot aastas.

Muudatus aitab töötajal paremini tervisekulutusi planeerida ning vajaduse korral teha suuremaid ühekordseid kulutusi vajaminevateks teenusteks ja üritusteks. Näiteks spordiklubide aastatasu maksmiseks, mis tihti tuleb summas soodsam igakuistest maksetest, hooajaliste pääsete hüvitamiseks või suurte spordiürituste võistlustasude tasumiseks – kõik need on kulud, mis võivad küündida mitmesaja euroni ning mida varem korraga maksuvabastus ei katnud.

Tööandja boonuseks on ühekordse kulu parem planeerimine ning võimalus vastavalt soovile seada see ühekordselt kogu aastaks.

 

https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tervise-ja-spordikulud

Aastal 01.01.2026 lisandub uus maks - julgeolekumaks, mille suurus on 2% brutotasust. Kinnipeetav julgeolekumaks 2% ei vähenda tulumaksuga maksustatavat tulu ning rakendatakse esimesest eurost ehk kogu brutopalgale.

 

Näiteks brutopalk 1200 eurot kuus, siis:

  • kogumispensioni makse (nt 4%) 48 eurot (1200 × 4%) ja
  • töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) 19,20 eurot (1200 × 1,6%).

2025. aastal tulumaks 105,34 eurot kuus ehk (1200 – 48 – 19,20 – 654) × 22%
2026. aastal tulumaks 95,22 eurot kuus ehk (1200 – 48 – 19,20 – 700) × 22%

 

2026. aastal peetakse igakuiselt kinni julgeolekumaks 24 eurot (1200 × 2%)

 

Inimene saab 2026. aastal julgeolekumaksu ehk 24 euro võrra vähem raha kätte:
2025. aastal netopalk 1027,46 eurot kuus (1200 – 48 – 19,20 – 105,34)
2026. aastal netopalk 1013,58 eurot kuus (1200 – 24 – 48 – 19,20 – 95,22)

 

Seadus on plaanitud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuarist kehtivusega 2028. aasta 31. detsembrini. 

 

Seadusega saad tutvuda siin: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025002?leiaKehtiv

Alates 1. jaanuarist 2025 on võimalik töötajatele lisaks teistele kategooriatele hüvitada nüüdsest maksuvabalt ka massaaži. Kui varem oli maksuvaba ainult kutsetunnistusega füsioterapeudi massaažiteenus, siis nüüdsest on maksuvabastus laiendatud kõikidele massaažiteenustele.

Massaži lisandumine maksuvaba tervise edendamise nimekirja on kaua oodatud muudatus, mida ootasid tööandjad ja töötajad, kelle igapäevatöö osa on sundasendis töötamine ning kelle tervisemuresid saaks leevendada või ennetada vajaliku massaažiprotseduuriga.

https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/maksuvabalt-massaazi-loe-lahemalt-millised-tervisetoetuse-kasutamise-muudatused-joustusid/