Artiklid

Advokaat selgitab: kui palju maksab palgata puhkus?

Töötaja ja tööandja saavad kokku leppida tasustamata puhkuses, millest võivad võita mõlemad. Palgata puhkuse tingimuste kokku leppimisel tasub aga jälgida, et töötaja ravi- ja pensionikindlustus ei katkeks.

Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitas, et töötaja võib tasustamata ehk palgata puhkust soovida isiklikel põhjustel, õpingutega seoses või kui põhipuhkusest jääb väheks. „Tööandja jaoks võib see aga olla võimalus tööjõukulude säästmiseks ja koondamise vältimiseks. Palgata puhkusega kaasneb aga mitmeid nüansse, mida ebameeldivate üllatuste ja vaidluste vältimiseks on oluline teada nii töötajal kui ka tööandjal,“ selgitas ta.

Palgata puhkuse kokkulepe tasub vormistada kirjalikult

Kuigi töölepingu seadus seda ei nõua, soovitas advokaat palgata puhkuse kokkulepe ja selle tingimused vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-posti teel. „Kokkuleppes tuleks fikseerida vähemalt palgata puhkuse algus- ja lõppkuupäev, kuid lisaks on pooltel võimalik kokku leppida ka muudes tingimustes, mis on töötajale töölepingu seaduses sätestatust soodsamad,“ ütles Tael-Same.

Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et erinevalt töölepingu seaduses sätestatust teenib töötaja palgata puhkuse ajal põhipuhkust. Vastava kokkuleppe puudumisel peab aga töötaja arvestama, et palgata puhkus vähendab tema põhipuhkust.

Lisaks saab kokku leppida, et tööandjal ei ole töötaja nõusolekuta õigust puhkust katkestada või edasi lükata, kui selleks tekib ettenägematu hädavajadus. „Kui tööandja siiski katkestab või lükkab töötaja palgata puhkuse edasi, peab ta hüvitama puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest töötajale tekkinud kulud,“ rõhutas Tael-Same. Lisaks on tööandja sellisel juhul kohustatud võimaldama töötajal kasutada kasutamata jäänud puhkuse osa hiljem.

Hedmani advokaat rõhutas, et pooled ei saa aga omavahel kokku leppida tingimustes, mis kahjustavad töötaja huve ja on töölepingu seadusega ettenähtust kehvemad.

Nimelt ei saa kokku leppida selles, et töötajal puudub õigus palgata puhkust katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada näiteks ajutise töövõimetuse, emapuhkuse või streigis osalemise tõttu. „Kui töötaja jääb palgata puhkuse ajal haiguslehele, peab ta sellest tööandjat teavitama ning tööandja peab töötamise registris tühistama kande töölepingu peatumisest ja registreerima töötaja haiguslehe. Vastasel juhul jääb töötaja haigushüvitisest ilma,“ tõi Tael-Same näite.

Töölepingu peatumine tasustamata puhkuse ajaks

Töötamise registris peab tööandja töölepingu peatumise märkima siis, kui töötaja on palgata puhkusel terve kalendrikuu või kauem. „Sel juhul palgata puhkuse perioodi eest töötuskindlustusmakset ei tasuta ning puhkust ei arvestata töötuskindlustusstaaži hulka,“ selgitas Kristel Tael-Same ning lisas, et töölepingu peatamine tuleb registreerida kümne päeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.

Lühema pikkusega palgata puhkust ei ole vaja töötamise registris märkida. Erandiks on aga juhtumid, kui töötaja soovib palgata puhkuse ajal saada erivajadusega lapse vanema toetust.

Mida teha, et töötaja ravi- ja pensionikindlustus ei katkeks?

Nagu nimigi ütleb, ei maksta töötajale palgata puhkuse ajal töötasu, kuid tööandjal tuleb vaatamata sellele tasuda sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. See on vajalik selleks, et palgata puhkusel oleva töötaja ravi- ja pensionikindlustus ei katkeks.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2025. aastal 820 eurot. Seega töötaja pealt deklareeritava ja makstava sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 270,60 eurot kuus.

Kui töötaja soovib töölt eemal olla pikema perioodi jooksul ja tööandja on sellega nõus, võivad pooled alternatiivina kokku leppida töölepingu täitmise lõpetamises. „Sellisel juhul ei pea tööandja sotsiaalmaksu tasuma, kuid töötaja jaoks on oluline teada, et tema ravi- ja pensionikindlustus sellisel juhul katkeb,“ tõi Tael-Same välja.

Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus kehtib ainult töölepinguliste töötajate palgata puhkuste korral. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav inimene peab paraku aga arvestama võimalusega, et tema ravikindlustus ja sotsiaalsed garantiid nn palgata puhkuse ajal katkevad.

Kui töötajal on aga mitu tööandjat ning ta soovib jääda palgata puhkusele kõigi tööandjate juurest, peab ta palgata puhkuse kasutamises iga tööandjaga eraldi kokku leppima. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse osas tasuks sel juhul konsulteerida personalispetsialistiga.

Loe edasi: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120357726/advokaat-selgitab-kui-palju-maksab-palgata-puhkus

Lugeja küsib: Kas tööpäev enne suurt reedet on lühendatud tööpäev? Kas töötamine tööpäeval, mis langeb suurele reedele, on tasustatud?


Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Suur reede püha langeb kokku reedega enne lihavõttepühi, tavaliselt märtsi lõpus või aprilli alguses. Sel aastal on suur reede 18.04.2025

Töölepingu seaduse § 53 kohaselt lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Suur reede ei kuulu nende riigipühade hulka, millele eelnevat tööpäeva peaks tööandja kolme tunni võrra lühendama.

Seega ei ole tööandja kohustatud lühendama tööpäeva enne suurt reedet kolme tunni võrra. Samas töötaja ja tööandja võivad omavahel kokku leppida, et töötaja saab enne suurt reedet lühendatud tööpäeva. Mitmed tööandjad on kehtestanud lisasoodustusi nagu tööpäeva lühendamine enne kõiki pühasid näiteks ühe tunni võrra. Tegemist on tööandja vabatahtliku soodustusega, milles lepitakse kokku üldjuhul töösuhte alguses või ettevõtte töökorraldusreeglites. Soovitame uurida ehk on ka Teie töökohas nii juba tehtud.

Suur reede on riigipüha ning riigipühal töötatud tundide eest tuleb töötajale maksta kahekordset töötasu, sõltumata sellest, kas talle makstakse töötasu kuu- või tunnitasuna, töötab ta tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel. Kui töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud sama vahetuse töötunnid, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, tasustatakse aga tavalises korras.

Töötaja küsib: Hilinesin tööle 15 minutit ning sain selle eest trahvi, sest lepingus oli selline punkt sees. Kas tööandjal on õigust sellist trahvi teha?

Töötaja küsib: Tööandja ütles, et soovib meie töösuhet lõpetada ning uuest nädalast ma tööle tulema ei pea. Mina sellega ei nõustunud, kuid tööandja märkis juba töötamise registrisse, et töösuhe on lõppenud. Kas niimoodi saab lepingut lõpetada?

Ravikindlustatule Tervisekassast ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise eeldus on tööandja kinnitatud haigus- või hooldusleht. Tööandja peab töövõimetuslehe kinnitama seitsme kalendripäeva jooksul alates selle lõpetamisest. Kuid nii mõnigi kord tekib lehte täites küsimus, kuidas töötasu lahtrit täita. Selgitab Tervisekassa töövõimetushüvitiste peaspetsialist Tea Matson.