Artiklid

Ehitusettevõtetele on aasta aega kehtinud kohustus registreerida Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahelad ning objektidele lubatud töötajad. Kohustuse täitmine aitab hoida ehitussektoris ausat konkurentsi, vältida rikkumisi ning vähendada maksuauku.

Ehitusplatsidel tohivad tegutseda ainult nõuetekohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu. 1. oktoobrist 2023 tuleb töövõtuahelaid, ehitustöid ja -objekte uues infosüsteemis registreerida kõikide ehituste kohta, kus tööd kestavad üle 30 tööpäeva ja mingil ajahetkel on korraga tööl vähemalt 20 inimest. Kohustus kehtib ka juhul, kui ehitusobjekti või -töö üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva.

Edasi loe: https://emta.ee/uudised/maksu-ja-tolliamet-suurendab-ehituse-toovotuahelate-kontrolli

Tööportaali CV.ee tööturu monitooring näitab, et töötajate ootused rahaliste boonuste suhtes on kõrged – ligi viiendik töötajatest ootab oma töö eest rohkem kui 1000 euro suurust boonust, samas ettevõtete pakutavad boonused on oluliselt tagasihoidlikumad, jäädes enamasti vahemikku 100–200 eurot.

«Töötajad ootavad alati suuremat rahalist tasu oma töö ja pühendumise eest,» sõnas CV.ee turundusjuht Karla Oder. «Tööandjad peavad olema avatud ja selgitama, milliste tingimuste alusel boonuseid jagatakse. Selged kriteeriumid ja läbipaistev süsteem aitavad vältida arusaamatusi ning loovad töötajatele kindluse, et nende panust hinnatakse õiglaselt ja võrdselt, eriti kui tulemused on head ja ettevõttel läheb hästi. See aitab säilitada motivatsiooni ja hoida suhteid tööandjaga positiivsena.»

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8106536/uuring-iga-viies-tootaja-ootab-boonustasu-rohkem-kui-1000-eurot

Kultuur ja ettevõtlus peavad omavahel lähenema, kuid mitte üksnes seeläbi, et eraettevõtted hakkavad suuremas mahus kultuuri toetama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

“Meid on juba solidaarselt kärbitud,” seisis nädal tagasi Stenbocki maja ees piketeerinud näitlejate ja teiste teatritegijate suurel plakatil. Sellesama loosungi all toodi välja, kui nirult on aastate jooksul tõusnud kultuuritöötaja miinimumpalk, mida paljud teatritöötajad asjaosaliste kinnitusel teenivadki.

Edasi loe: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2024/10/01/aga-kustkohast-siis-saaks-raha-juurde-kultuuriinimesed

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teatas töötukassale, et koondab oma enam kui 700 töötajast 81 töötajat, suurkoondamise põhjuseks on RMK kulude järsk kokkuhoid.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles, et Riigimetsa Majandamise Keskus koostab 2025. aasta eelarvet, mille käigus võttis organisatsioon lähteülesande hoida selle aastaga võrreldes kokku kulusid suurusjärgus 10 protsenti.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8105842/suurkoondamine-rmks-kaotab-too-sisuliselt-iga-kumnes-tootaja

 

Puhkus taastab jõu“ teavad ilmselt kõik, kes Tartu Inglisillale kinnitatud ladinakeelsele tekstile mõelnud. Peab seda aga nii palju olema?

Eelmine rahandusminister Mart Võrklaev sõnas pärast ametist lahkumist Delfile, et ühe kokkuhoiukohana võiks riik lasta ametnikel vähem puhata. Erasektoris näeb praegu seadus ette, et normtööaja korral peab saama puhkust 28 kalendripäeva. Kui aga minna riigi leivale, muutub järsku puhkusevajadus suuremaks. Üks keskmine ministeeriumiametnik saab taastada jõudu tervelt nädala kauem (riigipalgalistel on olenevalt lepingu vormist siiski mitu erinevat puhkuse pikkust).

Ei kõla ju ausalt? Ajal, mil aastaid on vedanud Eesti palgakasvu riigisektor, on see üks näide ebaõiglusest, mida ei peaks vaikimisi teadmiseks võtma. See on maksumaksjale otsene ja täiendav kulu.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120325667/juhtkiri-riigiametnik-ei-peaks-teiste-kulul-puhkama