Artiklid

Üksikasjad

Ametnike puhkusepäevadelt kärpimine on asendustegevus või päris probleemilt tähelepanu kõrvale juhtimine.

Eestis on umbes 130 000 ametnikku, kes saavad puhata 35 päeva aastas. Seda on rohkem, kui tavaliselt seaduse järgi ette nähtud 28 päeva. Ühe ideena on sel nädalal arutatud, kas ehk peaks kokkuhoiu mõttes lõpetame ametnike pikemad puhkused. See võiks tuua riigieelarvesse säästu mõnel hinnangul isegi 50 miljonit eurot.

Edasi loe: https://www.delfi.ee/artikkel/120326845/paevakord-kaed-eemale-ametnikest

 

Üksikasjad

Rahandusministeeriumi ametnikud teavad, kuidas puhata tükk maad kauem kui need, kes erafirmas leiba teenivad. Sealjuures on puhkepäevade arv sama.

Rahandusministeeriumi ametnikud teavad, kuidas puhata tükk maad kauem kui need, kes erafirmas leiba teenivad. Sealjuures on puhkepäevade arv sama.

  • sakonna ametnikud teenivad endale lihtsa vaevaga kuni kuus puhkepäeva aastas lisaks. Foto: Liis Treimann
„Liiga hea.“ Nii on Eesti Panga president Madis Müller kirjeldanud olukorda, kus Eesti ametnikud kasutavad oma puhkust tükkidena ning ainult tööpäevadel. See tähendab puhkusepäevade säästmist nädalavahetuse arvel.

Üksikasjad

Sooline palgalõhe on küll Eestis vähenemas, ent jätkuvalt problemaatiline. Statistikaameti andmetel teenisid naised eelmisel aastal meestest keskmiselt 13% väiksemat brutotunnipalka. Soolise võrdõiguslikkuse seadus kohtustab tööandjaid palgalõhe teemaga tegelema, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja vandeadvokaat Annika Vait.

Edasi loe: https://www.personaliuudised.ee/uudised/2024/10/02/advokaat-annika-vait-soolise-palgalohe-andmete-kogumine-on-tooandjale-seadusest-tulenev-kohustus

 

Üksikasjad
Ehitusettevõtetele on aasta aega kehtinud kohustus registreerida Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahelad ning objektidele lubatud töötajad. Kohustuse täitmine aitab hoida ehitussektoris ausat konkurentsi, vältida rikkumisi ning vähendada maksuauku.

Ehitusplatsidel tohivad tegutseda ainult nõuetekohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu. 1. oktoobrist 2023 tuleb töövõtuahelaid, ehitustöid ja -objekte uues infosüsteemis registreerida kõikide ehituste kohta, kus tööd kestavad üle 30 tööpäeva ja mingil ajahetkel on korraga tööl vähemalt 20 inimest. Kohustus kehtib ka juhul, kui ehitusobjekti või -töö üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva.

Edasi loe: https://emta.ee/uudised/maksu-ja-tolliamet-suurendab-ehituse-toovotuahelate-kontrolli

Üksikasjad

Tööportaali CV.ee tööturu monitooring näitab, et töötajate ootused rahaliste boonuste suhtes on kõrged – ligi viiendik töötajatest ootab oma töö eest rohkem kui 1000 euro suurust boonust, samas ettevõtete pakutavad boonused on oluliselt tagasihoidlikumad, jäädes enamasti vahemikku 100–200 eurot.

«Töötajad ootavad alati suuremat rahalist tasu oma töö ja pühendumise eest,» sõnas CV.ee turundusjuht Karla Oder. «Tööandjad peavad olema avatud ja selgitama, milliste tingimuste alusel boonuseid jagatakse. Selged kriteeriumid ja läbipaistev süsteem aitavad vältida arusaamatusi ning loovad töötajatele kindluse, et nende panust hinnatakse õiglaselt ja võrdselt, eriti kui tulemused on head ja ettevõttel läheb hästi. See aitab säilitada motivatsiooni ja hoida suhteid tööandjaga positiivsena.»

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8106536/uuring-iga-viies-tootaja-ootab-boonustasu-rohkem-kui-1000-eurot

  1. SUURKOONDAMINE ⟩ RMKs kaotab töö sisuliselt iga kümnes töötaja
  2. Aga kustkohast siis saaks raha juurde, kultuuriinimesed?
  3. JUHTKIRI | Riigiametnik ei peaks teiste kulul puhkama
  4. Mis keeles peavad olema masinate juhtimisseadiste tekstid?