Barbara Lehtna,
vabakutseline lavastaja ja etendaja
Tavapärane elumudel näeb ette, et pärast kohustuslikku kooliharidust läheb noor inimene omandama eriala, pärast mida asub tööle. Töökohti vahetab ta keskmiselt elu jooksul kolm korda ja seejärel läheb ta pensionile. Selline lihtne mudel, mis ei nõua muud, kui reeglite järgimist. Aga mis siis, kui saab ka teisiti?
On olemas teatud hulk inimesi, keda rutiin ja tavapärane töömudel õnnelikuks ei tee. Tihtipeale ilmnevad neil esimesed raskused juba koolipingis, sest tundub vastumeelne alluda igapäevaselt paljudele nõudmistele ja järgida kooli töörütmi. Selles olukorras tulebki mängu mõiste “vabakutselisus”.
Artikkel jätkub, edasi loe Delfi Noorte häälest
