21.09.17, Äripäev
Tuleva juht Tõnu Pekk teatas, et pensionisüsteemi reformi poolt on oma allkirja andnud juba ligi 1500 inimest.
„Rahvakogu kinnitas, et meie ettepanek on nende ajaloos seni kõige edukam kodanikualgatus: vajalikud 1000 allkirja said kokku juba enne esimese päeva lõppu. Praeguseks hakkab toetajate arv lähenema juba 1500-le,“ kommenteeris Tõnu Pekk Äripäevale.
„Inimesed on süvenenud ja andnud selge sõnumi: pensionisamba väljamaksete süsteem ei täida täna oma eesmärki ja vajab otsustavat muutmist,“ lisas ta.
Riik peaks võtma ühese seisukoha
Pekki sõnul peab riik võtma pensionisammaste teemal ühese seisukoha. „Kui teine sammas on tegelikult esimese samba osa, nagu viimastel päevadel on väitnud rahandusministeeriumi ametnikud, siis tuleb sellest nii ka rääkida,“ ütles ta.
„Riikliku pensionikindlustuse korraldamine ükshaaval sõlmitavate lepingutega on sel juhul täielik raiskamine. Kui pole võimalust kindlustuslepingust keelduda ega tingimusi läbi rääkida, on rumal sundida sadu tuhandeid inimesi kõndima kindlustuslepingutega mööda pangakontoreid. See kõik ei loo mingit väärtust, aga maksab raha ja see raha tuleb II pensionisambast.“
„Kui teine sammas on mõeldud selleks, et koguda riikliku pensioni kõrval täiendavat sissetulekut, nagu seisab kõigi Eesti suuremate pensionifondide finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud dokumentides, siis on tegu inimeste isikliku varaga, mida igaüks peab saama kasutada vastavalt oma vajadustele,“ rääkis Pekk.
Jäigad piirangud pole põhjendatud
Pekk nentis, et käitumuslikust majandusteadusest on palju kinnitust sellele, et riigil on mõistlik kohustada oma kodanikke pensioniks säästma ja noorel inimesel on alati kiusatus raha kogumist edasi lükata.
„Mina ei ole seni näinud ühtki uuringut, mis näitaks, et inimesed oma elu jooksul kogutud sääste hooletult raiskama kipuksid. Seega pole jäigad piirangud väljamaksetele põhjendatud,“ arvab Tuleva asutajate hulka kuuluv Pekk.
Tema sõnul ei ole Eesti pensionärid selle pärast vaesed, et nad kipuvad raiskama. Eakad on Pekki hinnangul täna ja tulevikus vaesed, sest liiga vähe säästetakse. „Mida vähem me näeme seost tänase säästmise ja tulevikus saadava hüve vahel, seda vähem motivatsiooni on meil säästa,“ nentis ta.
Äripäev, Mait Kraun
