Kui kõigi OECD riikide vanemaealiste elanike tööhõive oleks samal tasemel Rootsiga, suurendaks see nende SKP-d kokku 2 triljoni dollari võrra, leiab PwC. Eesti on OECD riikide hulgas seenioride potentsiaali kasutamisel tööelus paremuselt märkimisväärselt kõrgel 5. kohal.
PwC uuring vanemaealise elanikkonna tööellu kaasamise majanduslikest mõjudest OECD riikides näitab, et Eesti on selles eesrindlikus seltskonnas 34 riigi hulgas teist aastat järjest silmapaistval viiendal kohal, jäädes maha vaid Islandist, Uus-Meremaast, Rootsist ja Iisraelist.
Nii näiteks on Eesti 55-64-aastaste tööhõivelt 65%-ga 11. kohal, 65-69-aastaste tööhõivelt 29%-ga 9. kohal. Islandis on vastavad näitajad näiteks 85% ja 55%, ent meiega suuruselt ja kultuuritaustalt võrreldavas Sloveenias näiteks kõigest 38,5% ja 6,5%. Eesti on Soome järel teisel kohal vanemaealiste töötajate soolise tasakaalu poolest (töötavate vanemaealiste naiste võrreldes meestega), ent viimaste hulgas osalise tööajaga töötavate seenioride poolest.
PwC Eesti ärikonsultatsioonide osakonna juht Teet Tender ütles kommentaariks, et sedasorti uuringute üksikuid statistilisi näitajaid tuleb vaadata tervikpildis, sest nii mõnigi asjaolu, mis rikkamas riigis on ühemõtteliselt positiivne, võib madalama elatustasemega ühiskonnas olla nukker paratamatus, näiteks võrdluses, kas pensionär käib tööl kuna tunneb sellest rõõmu või kuna ei tule vastasel juhul toime. „Sellegipoolest on Eesti kõrge edetabelikoht üldiselt ikkagi pigem edulugu ja näitab meie aeglast ent järjekindlat lähenemist rikastele Põhjamaadele. Üldjuhul osundab vanemaealiste suurem osakaal tööturul jõukamale ühiskonnale ja pikemale elueale. Samuti on riikides, kus eakaid tööturul palju, reeglina ka madal noorte töötus, nii et kindlasti ei ole Eesti kõrge vanemaealiste kaasatus toimunud noorte arvelt," ütles Teet Tender.
