Maiken Mägi
reporter
«Oleme tööl otsustamas, kellele anda esmaabiandja ülesanne. Üks töötaja läbis hiljuti 16-tunnise esmaabikoolituse, mis on vajalik mootorsõidukijuhi loa saamiseks. Kas sellest piisab ettevõttes esmaabiandja koolituseks?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Esmaabiandja koolitust ettevõttes reguleerib sotsiaalministri määrus. Määruse lisas on ettevõttes esmaabiandja väljaõppekursuse aluseks toodud Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava. See tähendab, et väljaõpe ei saa olla lühem kui 16 tundi. Iga kolme aasta järel tuleb läbida esmaabiandjate täiendõppekursus minimaalse kestusega kuus tundi.
Nii esmast kui täiendõpet koolitusasutuses võib läbi viia meditsiinitöötaja, kes on läbinud Punase Risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust. Ettevõttes esmaabiandja väljaõpet ja täiendõpet võivad läbi viia sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused.
Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse õppekavale esitatud nõuded erinevad ettevõtte esmaabikoolitaja omast. Näiteks ei käsitleta juhi esmaabikoolituse õppekavas uppunu elustamist, elustamist elektriga seotud õnnetuste ja südameinfarktide korral, mürgistuste ja söövituste puhul. Ettevõttes esmaabiandjana tegutsev töötaja peab kindlasti oskama anda esmaabi elektritraumade korral, sest elekter on praktiliselt kõigis töökohtades. Lisaks peab ta oskama anda esmaabi söövituste ja mürgistuste korral, kui ettevõttes kasutatakse kemikaale (näiteks tualettide pesemiseks).
Seetõttu ei piisa mootorsõidukijuhi esmaabikoolitusest töökohal esmaabi andjale ning töötaja, kellele pannakse esmaabiandja kohustus töökohal, peab läbima ka nõutava väljaõppe.
