Maiken Mägi
reporter
«Minuga juhtus tööõnnetus ning olin kaks nädalat haiguslehel. Olen juba ammu tööl tagasi, aga haigusraha ei ole üle kantud. Haigekassast öeldi, et mingi raport on puudu. Tööandja ütles, et tema ei saa raportit koostada, sest arsti teatist ei ole. Mida pean tegema, et haigusraha kätte saada?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Kui töötajaga juhtus tööõnnetus, peab ta sellest esimesel võimalusel tööandjale teada andma. Kui tööl saadud trauma tõttu arsti poole pöördute, tuleb talle öelda, et saite viga tööd tehes. Kui tegemist oli raske tööõnnetusega või kui arst määras tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse, esitab ta tööinspektsioonile teatise. Tööinspektsioon omakorda informeerib tööandjat, et sai vastava teatise arstilt.
Kerge tööõnnetuse korral, mille tagajärjel töövõimetust ei määrata, arst teatist esitama ei pea, kuid ka sel juhul peab töötaja ise juhtunust tööandjale teada andma.
Tööandja alustab juhtunud tööõnnetuse uurimist. Siinjuures ei oma tähtsust see, kas info tööõnnetusest jõudis tööandjani kannatanult, pealtnägijalt või tööinspektsioonist. Sõltumata arsti teatise olemasolust peab tööandja viima läbi uurimise, koostama tööõnnetuse raporti või akti ja saatma selle tööinspektsioonile.
Kui tööandja ei ole töötajaga juhtunud tööõnnetuse kohta uurimist läbi viinud ja raportit koostanud, tuleb töötajal saata talle esmalt teade, et juhtus tööõnnetus. Soovitame seda teha kirjalikult, näiteks e-posti või smsiga, sest siis on hiljem võimalik tõendada, et töötaja on info edastanud. Samuti tuleb pöörduda arsti poole, kes töövõimetuslehe väljastas ja paluda tal saata tööinspektsioonile teatis tööõnnetuse toimumisest.
Mida rohkem on õnnetuse juhtumisest aega mööda läinud, seda keerulisem on kannatanul tööandjale tõestada, et õnnetus juhtus töökohal - eriti kui tegemist oli näiteks kukkumisega, mis võib juhtuda igal pool. Kui tööandja leiab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab ta vabas vormis akti. Aktile kirjutavad alla tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik. Akt tuleb saata tööinspektsioonile, kust info liigub edasi haigekassasse.
Haigekassa maksab haigushüvitist samamoodi nagu näiteks olmetrauma korral. Kui töötaja pole aktiga nõus, siis esmalt tuleks pöörduda tööandja poole. Jällegi soovitatavalt viisil, et märk maha jääb. Kui erimeelsus tööandja ja töötaja vahel jätkub, võib töötaja vaidlustada akti kohtus.
