Kristel Tiits, Grant Thornton Rimessi vanem õigusnõustaja
ärileht.ee

Eelise aasta detsembris jõustus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) muutmise seadus, mis tõi kaasa olulised muudatused lähetava tööandja vaatevinklist Eestisse lähetatud töötajate osas. Seadusemuudatuste peamine eesmärk on tagada Eestisse lähetatud töötajale lähetuse riigis (Eestis) kehtivad minimaalsed töötingimused ja tõhustada järelevalvet seaduses toodud tingimuste täitmise üle.

ELTTS-i täiendati paragrahviga 51, mille kohaselt on Eestisse lähetatud töötaja tööandjal kohustus esitada Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:

* lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
* lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
* lähetatud töötajate arv, nende nimed ja lisikukoodid või sünnikuupäevad;
* lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
* tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
* tellijat ja/või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
* info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

Need andmed tuleb Eestisse lähetatud töötaja tööandjal esitada Tööinspektsioonile e-posti () teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval.

Teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus lähetavale ettevõtjale määrata sunniraha, millele saab piiriüleselt sissenõude esitada.

Oluline on järgida ka direktiivi sätteid

Selguse huvides on oluline rõhutada, et eelnimetatud sätted kohalduvad lähetatud töötajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (edaspidi direktiiv) mõistes.

Vastavalt direktiivi artikli 2 punktile 1 on lähetatud töötaja isik, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muus riigis kui töötaja tavapärane ja kokkulepitud töökoht.

Direktiivi artikli 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse direktiivi järgmisel kolmel juhul:

Ettevõtja lähetab töötajaid liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja sihtriigis tegutseva teenusesaaja vahel. Näiteks oletame, et Rootsis asuv ettevõte tellib Eesti ettevõttelt IT-teenust. Eesti ettevõte lähetab oma IT-valdkonna töötaja, kelle töölepingujärgne töökoht on Tartu, tööandja ja teenusesaaja vahel kokkulepitud projekti tegemise ajaks Rootsi teenusesaaja asukohta.

Ettevõtja lähetab töötajaid liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Näiteks Läti kontserni emaettevõttest lähetatakse töötaja neljaks kuuks täitma tööülesandeid Eestis tegutsevasse tütarettevõttesse.

Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale, kui ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja on töötajaga lähetamise ajaks sõlminud töösuhte (teisisõnu on tegemist renditööga).

Sarnaselt Eestis kehtiva töölepingu seadusega on direktiivi tähenduses oluline, et töötaja töötamine teises riigis on ajutise iseloomuga ja lähetuses oleva töötaja tööleping kehtiks kogu lähetuse perioodi jooksul. Siinkohal on oluline välja tuua, et direktiiv ei sätesta teises riigis töötamise minimaalset või maksimaalset kestust. Seetõttu on oluline vahet teha töölähetusel ja lähetatud töötajal nii direktiivi kui ka ELTTS mõttes.

Mis vahe on lähetatud töötajal ja töölähetusel?

Peamine erisus töölähetuses (töölepingu seaduse mõistes) olevast töötajast on selles, et lähetatud töötajal peab direktiivi alusel alati olema sihtriigis vastuvõtja: on see siis teenusesaaja, lähetava ettevõttega samasse kontserni kuuluv tütarühing või renditöö korral kasutajaettevõte.

Peamine põhjus, miks peab tegema vahet töölähetuses viibiva töötaja ja lähetatud töötaja vahel on asjaolu, et:

Kokkuvõtvalt on oluline juhtida tähelepanu sellele, et kui Eestis asuv ettevõte on Eestisse lähetatud töötaja vastuvõtja, on mõistlik lähetavat ettevõtjat informeerida Tööinspektsioonis registreerimise kohustusest. Sealhulgas on oluline meeles pidada, et kui Eesti ettevõte lähetab töötaja teise riiki direktiivi tähenduses ajutiselt töötama, tuleb ennekõike täpsustada, kas sarnane töötaja andmete registreerimise kohustus sihtriigis kohaldub. Teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral saab lähetav ettevõtja esmalt ettekirjutuse ja selle järgimata jätmine võib suure tõenäosusega kaasa tuua rahalise karistuse.