Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee
CV-Online’i Baltimaades läbi viidud tasustamise rahulolu-uuringust selgub, et oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest 39% leiab, et nende panus ja makstav töötasu on kooskõlas. Eestis on see protsent pisut üle 34 ning Leedus veidi üle 19. Seejuures aga on kolme aasta tagusega võrreldes palgaga rahulolu enim kasvanud just Eestis – 14, Lätis 13, kuid Leedus langenud 2 protsendipunkti võrra, teatas CV-Online.
„Palgaga rahulolu kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada tööjõu nappust ja kerget majandustõusu. Eestis tähendab see tööotsijate ja töötavate inimeste jaoks paremaid töötingimusi, sealhulgas töötasude tõusu. Prognoosime selle trendi jätkumist ka veel 2017. aastal, sest lähiajal ei tundu tulevat kiiret leevendust tööjõunappusele, ega drastilisi muutusi majandusolukorras,“ analüüsis tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul IT ja värbamise ning põllumajanduse ja keskkonnakaitsega seotud inimesed, kellest vähemasti kolmandik ning Eestis ja Lätis isegi üle poole hindab, et nende tööpanus ja tasu on kooskõlas. Seevastu tervishoiu ja sotsiaaltöö, hariduse ja teaduse ning toitlustuse valdkonnas on leiab üle 70%, et nad on alatasustatud.
“Erinevates Balti riikides on valdkondade puhul küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Eestis vastas 60% tippjuhtidest, 45% keskastmejuhtidest ja 42% müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid ligi veerand liht- ja oskustöölistest ning klienditeenindajaist.
Eestis on uuringu kohaselt 60% tippjuhtidest rahul oma panuse ja tasuga, kuid näiteks oskustöölistest ja lihtöölistest olid samal arvamusel vastavalt 24,3% ja 25,9% küsitletutest. Liiga väikest tasu võrreldes panusega tõidki välja just oskustöölised (75,2%) ja lihttöölised (74,1%), neile järgnesid klienditeenindajad 71,8 protsendiga.
„Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga viies eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele ning selle taga ei ole lihtsalt soov enam teenida, vaid praktiline vajadus igapäevaste kulutustega toime tulla,“ lisas Gross märkusena.
Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad keskkonnakaitse, IT ning personalitöö ja värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad majutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö sektori töötajad.
