Enne 2002. aastat kehtinud ravikindlustusseadus nägi töötajatele ette aastas kolm tervisepäeva. Tervisepäevade vastu tuntakse huvi ka praegu, kuid kehtivates seadustes kohustuslikke tervisepäevi ette nähtud ei ole ja nende andmise üle otsustab tööandja.
Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Selle peamiseks eesmärgiks on motiveerida haiget inimest tööle mineku asemel ennast kodus ravima, et sel viisil võimalikult kiiresti tema töövõime taastada.
Tervisepäevi ei tohiks segi ajada seadusest tuleneva haiguslehega, mille 1.-3. päev on tasustamata, 4.-8. päeva eest maksab 70% ulatuses palgast töötajale hüvitist tööandja ja alates 9. haiguslehe päevast maksab 70% ulatuses palgast hüvitist haigekassa.
Tervisepäevade andmine on üks moodus töötajaid motiveerida. Tavapäraselt tuleneb õigus tervisepäevale tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest, kus muuhulgas selgitatakse, kui mitu tervisepäeva on ette nähtud, kuidas toimub nende hüvitamine, kas tervisepäev aegub ja kuidas tervisepäeva kasutamisest teada tuleb anda.
Seega on tervisepäev sarnane näiteks pulmade või 1. septembriga, mille puhul tööandjal seadusest tulenevalt vaba aja andmise kohustust ei ole, kuid ta võib selle oma ettevõttes töökorralduse reeglites kehtestada.
Kui taolisi soodustusi ettevõttes ei ole, siis käib vaba aja andmine vastavalt seadusele. Tööandjal on kohustus anda töötajale mõistlikus ulatuses aega ja mõistlikus ulatuses see ka hüvitada. Sel moel on töötajal võimalus näiteks tööpäeval (lapsega) arsti juures käia või teha muid edasilükkamatuid toiminguid. Tööandja on kohustatud näiteks anda vaba aja rasedale arsti või ämmaemanda määratud sünnituseelseks läbivaatuseks.
Mõistlik ajakasutus tähendab, et töötajal peab isiklike toimetuste kõrvalt (arstlik kontroll või muu asjaajamine) jääma piisavalt aega ka töötada. Vastasel juhul on õigustatud töötasu maksmata jätmine. Näiteks juhul, kui töötaja käib mitme nädala vältel iga päev mitmetunnistel raviprotseduuridel. Sel puhul on õigustatud, et tööandja ja töötaja lepivad kokku ajutise tööaja või töökohustuste ja tasu muutmise.
Töölepingut sõlmides tasub seega alati läbi rääkida kõik tööandja pakutavad võimalused – võib-olla on just tasulised tervisepäevad ja peresõbralik ettevõte see, mis on töötaja jaoks määravad.
Lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.tööelu.ee
