Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: „Olen töötanud ettevõttes 13 aastat ja sain koondamisteate, nn päevapealt. Kui suurt hüvitist on mul õigus saada tööandjalt? Töötukassalt?”
Töötajale, kes on tööandja juures töötanud kümme või enam aastat, tuleb koondamisest ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Sellest ajast puudu jäävate päevade eest peab tööandja maksma töötajale hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimise korral. Niisiis keskmist töötasu nende tööpäevade eest, mis langevad ajavahemikku kuni eeldatava tähtaja lõpuni. Küsija peaks kõigepealt lugema koondamisteate saamisele järgnevast päevast 90 kalendripäeva edasi ja arvutama selle aja sisse jäävad tööpäevad, nii saab hüvitamisele kuuluvate päevade arvu.
Peale etteteatamistähtaja rikkumise eest määratud hüvitise maksab tööandja koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töötukassa maksab koondamishüvitist neile, kes on tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, ja hüvitis sõltub tööstaazist: kümne ja enama aasta korral on hüvitiseks kahe kuu keskmine töötasu.
Lugeja küsib: „Tulin ettevõttesse tööle 1997. aastal tähtajatu töölepinguga. 2001. aastal mind koondati, koondamistasu maksti korrektselt välja ja pakuti sama tööd töövõtulepinguga. Nõustusin. 2002. aastal vormistati minuga taas tähtajatu tööleping, st uus tööleping. Mitme kuu eest on mul koondamise korral õigus hüvitist saada?”
Hüvitisteks nõutav tööstaaz algab 2002. aastast, töösuhe on igal juhul kestnud üle kümne aasta. Koondamisest tuleb siis ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Tööandja peab maksma koondamishüvitist ühe kuu ja töötukassa kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Saada oma tööalane küsimus:
