Toimetas: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
ärileht.ee
Tänases Ärilehes ilmus lugu sellest, kuidas äsja Nortalist välja kasvanud ettevõte Leanest soovib hakata Eesti tööstusettevõtteid aitama, et nende efektiivsust oluliselt tõsta (Loe seda siit). Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on tootlikkuse kasvatamine ülioluline, kuid see ei ole nii lihtne.
Tootlikkuse kasvu aeglustumine on globaalne probleem ja see algas tegelikult juba enne 2008-2009 majanduskriisi. Eestis on tööstusettevõtete tootlikkus aeglustunud aga viimastel aastatel. Tootlikkuse kasv on aeglustunud vaatamata sellele, et ettevõtted osalevad üha rohkem globaalsetes väärtusahelates. Kuigi näiteks töötleva tööstuse lisandväärtuse tunnitootlikkus on languses, on pilt tegevusalade lõikes väga erinev. Näiteks mööbli- ja tekstiilitööstuses, haagiste tootmises ning laevade remondis ja ehituses on tootlikkus viimasel ajal hoopis paranenud. Eesti ettevõtete tootmismaht ja käive sõltuvad välisnõudlusest (ligikaudu 70% töötleva tööstuse ettevõtete kogukäibest suunatakse välisturgudele). Kui ekspordimahud vähenevad või kasvavad aeglaselt, on ka raskem tootlikkust tõsta. Teine põhjus, mis ettevõtete käibekasvu pidurdab, on müügihindade langus. Seega, välisnõudluse paranemine ja müügihindade tõus aitaksid kaasa ettevõtete tootlikkuse paranemisele.
Ettevõtete tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik. Meie paljude ettevõtete palgakasv ületab juba pikemat aega tootlikkuse kasvu, mis tähendab aga tasapisi nende hinnapõhise konkurentsivõime halvenemist. Kuna töötajate nappus süveneb, jääb kiire palgakasv veel lähiajal püsima. Samas peaks see suurendama ettevõtetel vajadust investeerida, et asendada inimtööjõudu rohkem masinatega. Koos nõudluse vähenemisega, on ettevõtted aga viimasel paaril aastal vähendanud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse. Need on investeeringud, millega on võimalik paranda toomise efektiivsust. Viimastel aastatel on tehtud küll väga palju uuendusi ITK valdkonnas, kuid need ei ole globaalselt tootmises toonud veel kaasa sellist läbimurret nagu kunagi tegid seda elekter ja sisepõlemismootor. Tehnoloogia areng on olnud küll kiire, kuid uuenduste kasutuselevõtmine vajab paljude ettevõtete organisatsioonilises struktuuris suuremaid muudatusi ja teistsuguseid ärimudeleid.
Kui vaadata tootlikkuse kasvu kogumajanduses, siis on nii Eesti, kui ka enamike teiste riikide majandusstruktuur liikumas rohkem teenustesektori suunas. Kui tööstussektor on tootmist järk-järgult automatiseerinud, siis teenustesektor kasutab tööjõudu palju ja seal on tööjõu tootlikkuse tõstmine veelgi suurem väljakutse. Mis puudutab Eesti majanduskasvu, siis tuleks arvestada sellega, et me konvergeerume kiiresti oma kaubanduspartnerite majanduskasvu ja hinnatasemetega, mistõttu on meil ka raskem, ilma et see majanduse tasakaalu halvendaks, pikemaks ajaks saavutada samasugust majanduskasvu nagu näiteks veel 10
