Merike Teder, reporter
Tänasest, 1. juulist algab töövõimereformi teine etapp ehk töötukassa hakkab hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi kunagi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.
«Need inimesed, kes tunnevad, et vajaksid püsiva tervisekahjustuse tõttu riigi toetust ja abi, saavad alates 1. juulist pöörduda töötukassasse ja teha taotluse töövõime hindamiseks,» ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.
«Edaspidi saab inimene töövõimetuse protsentide asemel hinnangu, kas tema töövõime on täielik, osaline või puuduv ning selle järgi maksab riik töövõimetoetust.»
Inimestel, kel on olemas vana süsteemi järgi püsiv töövõimetus ja uue ekspertiisi tähtaeg on veel sel aastal, tuleb endiselt minna sotsiaalkindlustusametisse. Hindamine toimub senistel põhimõtetel ning üle 40 protsendilise töövõimetuse korral saab inimene jätkuvalt töövõimetuspensioni.
Kui uue ekspertiisi tähtaeg on aga tuleval aastal või hiljem, tuleb tähtaja saabumise eel pöörduda juba töötukassasse. Kuni kuus kuud enne töötukassale taotluse esitamist tuleb ära käia ka oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures, et tervise infosüsteemis oleks võimalikult täpsed andmed.
Asekantsleri sõnul saab töövõime hindamisel selgeks inimese toimetulek koos abivahendite ja toetavate teenustega. «Muudatuste peamine eesmärk on, et pikaaegse tervisekahjustusega inimesed saaksid töötada ja elada aktiivset elu. Selleks toetab riik vajalike teenuste ja abivahenditega, maksab töövõimetoetust ja aitab töö leidmisel. Kaasaegsed abivahendid ja teenused annavad inimestele uued võimalused lisaks igapäevaelule ka tööturul,» sõnas Käärats.
Mis muutub 1. juulist?
Inimestel, kellel ei ole varem töövõimetust tuvastatud:
· Töövõime hindamiseks tuleb pöörduda töötukassasse;
· Töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet – seda, mida inimene saab ja suudab teha;
· Töövõimetuse protsentide asemel saab otsuse puuduva, osalise või täieliku töövõime kohta;
· Töövõimetuspensioni asemel saab töövõimetoetust: osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas (30-päevases kuus 192 eurot) ja puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas (30-päevases kuus 337 eurot).
· Osalise töövõime korral oodatakse inimeselt töövõimetoetuse saamiseks aktiivsust: eeldatakse, et inimene käib tööl, otsib tööd, õpib vmt.
Praegustel töövõimetuspensionäridel:
· Neil, kel tuleb uuesti ekspertiisi minna veel 2016. aastal, tuleb vastavalt isiklikult tähtajale pöörduda endiselt sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamiseks;
Tööandjatel:
· Sotsiaalmaksu hüvitamise vähenenud töövõimega töötaja eest võtab üle töötukassa.
Taust
Töövõimereform viiakse ellu kolmes järgus. 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid. 1. jaanuarist 2017 on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.
Eestis oli 1.01.2016 seisuga ligi 106 000 püsiva töövõimetusega inimest (16-62-aastased) ehk iga kaheksas tööealine inimene oli püsiva töövõimekaoga. Iga viies tööealine inimene on töövõimekaoga Ida-Virumaal (25,1 protsenti), Põlvamaal (24,9 protsenti), Jõgevamaal (21,7 protsenti) ja Valgamaal (20,1 protsenti). Kõige väiksem osakaal püsiva töövõimekaoga inimesi elab Tallinnas ja mujal Harjumaal (vastavalt 7,2 protsenti ja 7,8 protsenti).
Pikaajalise tervisekahjustuse tõttu on Eestis tööturult lahkunuid ELi keskmisest 10 protsenti rohkem ja töövõimetuspensioni saavate inimeste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Mullu töötas püsiva töövõimekaoga (40-100 protsenti) 16-64-aastastest 48,2 protsenti. Üle poole (56 protsenti) nendest püsiva töövõimekaoga inimestest, kes veel ei tööta, soovis mullu enda sõnul seda teha.
Suurima osa püsiva töövõimetuse kehtiva otsusega tööealistest inimestest moodustavad lihasluukonna haiguste ning psüühika- ja käitumishäirete diagnoosiga inimesed.
