Öövahetuse järel püüab töötaja palju magada, et väsimus selja taha jätta, kuid peab sellega oma unegraafikut sageli muutma - enne järgmist magamisaega ei pruugi ta end seega piisavalt ära väsitada. See on aga üks tegur, mis võib unetuse kujunemisel määravaks saada.
Unehäired põhjustavad lisaks halvale enesetundele töö produktiivsuse langust, rohkem haiguspäevi ja tööõnnetusi, ütles Unimed unekeskuse psühhiaater Tuuliki Hion terviseinfo.ee-le antud intervjuus.
Vahetustega tööd ja sellega seonduvaid elukvaliteedi- , une- ja tervisehäireid on palju uuritud ning on teada, milline töökorraldus tagab parima tulemuse. Samuti on näidatud, milline vahetuste korraldus häirib kõige enam inimeste toimetulekut ja tootlikkust.
Eestis töötavad inimesed sageli väga pikkades vahetustes, millele järgneb pikk puhkeaeg (näiteks kauplustes). Krooniline unetus ja väsimus võib Hioni sõnul kujuneda näiteks nii, et puhkeajal inimesed üritavad võimalikult kaua magada, seejärel jälle on vaja kiiresti taas magamise aega muuta. Vahel jääb enne uut magamisaega liiga vähe aega väsimuse kogumiseks.
Samuti on vahetuste pikkus ja selle kestel puhkepauside vähesus ja lühidus üheks väsimuse põhjuseks. Hion märkis, et pikapeale võib unereþiim täiesti paigast ära minna, keha ei suuda enam ümber harjuda ja vajalikul ajal magada. Kui see kinnistub ja muutub krooniliseks, siis ilma asjatundliku sekkumiseta olukord enam ei parane. On teada, et vahetustega töötajatest vähemalt 14 protsendil on unehäired.
Hion rõhutab, et vahetused peaksid pigem kiiresti muutuma nii, et kehal oleks harjumine kõige loomulikum. Näiteks Soomest ja Rootsist pärinevad uuringud, mille põhjal tööandjad on teinud vahetuste skeemide muutusi ning töötulemused on oluliselt paranenud.
Eestis on see suuresti läbitöötamata teema. On olemas töölepinguseadus oma normidega, samuti osadel erialadel, näiteks lennunduses, on oma spetsiaalsed regulatsioonid. Isegi nende olemasolu korral on probleemiks rohke öötöö, mis tegelikult inimesele ei sobi.
Uneaja piiramisel tekivad muutused nii kehategevuses kui psüühikas. Näiteks väheneb isu vähendavate ja tõuseb isu suurendavate ainete vabanemine, muutub veresuhkru taseme reguleerimine, kõrgeneb stressihormoonide tase, mis pikkamööda viib haiguste sagenemisele ja vererõhu tõusule.
Esimesena halveneb tunnete reguleerimine, võib alaneda meeleolu, tekivad ärrituvus, ärevus. Järgmisena väheneb loovus, võime toime tulla ootamatute, ebakindlate, kiiret reaktsiooni või selle muutmist nõudvate, keerukate ja uute olukordadega. Nõrgeneb ka otsustusvõime. Vigu võidakse küll märgata, kuid neile ei reageerita.
Need häired põhjustavad ilmselgelt ebatäpsusi, produktiivsuse vähenemist ja vigu, mis võivad sõltuvalt töö iseloomust olla üliohtlikud. Väsimus põhjustab ligi pooled tööõnnetustest.
Levinud unehäirete nagu uneapnoe ja unetuse ravimata haiged võtavad kaks korda enam haiguspäevi kui teised inimesed. Uneapnoehaiged satuvad 7-11 korda sagemini õnnetustesse ja unetusehaiged 2 korda sagemini õnnetustesse.
