Juuli alguses jõustub üle 100 õigusakti. Kuigi see number võib tunduda hirmuäratavalt suur, on see siiski üle kahe korra väiksem kui aasta tagasi. Ühtlasi ei avalda suurem osa muudatustest olulist mõju ettevõtjate igapäevasele tegevusele. Üle poole 1. juulil jõustuvatest muudatustest on seotud töövõimereformi rakendumisega.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus, mis vähendab bürokraatiat
Kui ettevõtja on võtnud tööle osalise või puuduva töövõimega inimese ning soovib, et riik maksaks sotsiaalmaksu selle töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, siis ei pea tööandja alates 1. juulist esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu. Edaspidi piisab ühest taotlusest osalise või puuduva töövõimega isiku eest sotsiaalmaksu maksmiseks.
Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses
1. juulist jõustuvad ka mitmed muudatused käibemaksuseaduses. Ühe uuendusena korrigeeritakse reegleid, mis puudutavad teenuse piiriülesel pikaajalisel osutamisel käibe tekkimise või teenuse saamise aega juhul, kui teenuse eest tasumist ei toimu. Varasemalt loeti käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgneva kalendri aasta lõpus. Uue regulatsiooni kohaselt loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks iga kalendriaasta lõpus. See tähendab, et juhul, kui teenuse osutamine algab aasta keskel, siis esimene periood, mil käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks, lõpeb teenuse osutamise alguse aasta 31. detsembril.
Kui varasemalt hinnati kauba impordilt käibemaksu deklareerimisel maksukohustuslase vastavust tingimustele tollideklaratsiooni esitamise ajal, siis 1. juulist hinnatakse seda kirjaliku teavituse esitamise ajal maksuhaldurile. Ühtlasi on edaspidi maksuhalduril tingimustele vastavuse kohta tagasiside andmiseks aega 30 päeva.
Käibemaksuseaduses täpsustatakse muudatustega ka põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi ning antakse edaspidi võimalus lisaks tollile ka politsei- ja piirivalveametil teostada füüsilise isiku poolt väljaviidava kauba kontrolli.
Töövõimereformi rakendumisega seotud muudatused
Juuli esimesel päeval jõustub töövõimetoetuse seadus, mis on üks osa töövõimereformist. Selle seaduse eesmärgiks on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist ning tagada neile sissetulek. Selle seadusega muudetakse rohkem kui 40 seadust, sh tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust ning muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) lisasid 1 ja 2.
