Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: „Kas töötaja peab ise endale asendaja otsima, kui haigestub või läheb puhkusele? Kas asendaja peab alati saama asendustasu ja kas tasu on rahaline? Kui asendaja tuleb palgata väljastpoolt, siis millise lepingu peab temaga sõlmima ja kas temast tuleb teada anda ka töötajate registrisse?”
Asendamise kord on avaliku teenistuse seadusega sätestatud ainult ametnikele, töölepingu alusel töötavate inimeste puhul seadus otsesõnu asendamise korda ei määra. Niisiis tuleks enne kaastöötaja asendamist tööandjaga täpselt kokku leppida, mida (töölepingus ettenähtule) lisaks teha tuleb, kui kaua ja millise tasu eest. Nagu on töötasu alati rahaline, on ka asendamise eest lisatasu alati rahaline.
Vahel on ameti-, töö- vms juhendis määratud, kes töötajat vajaduse korral asendab ja keda peab tema asendama. Näiteks võivad raamatupidajad üksteist puhkuse ajal asendada (n-ö katta). Sel juhul peab asendustöö jääma põhitööks kokkulepitud tööülesannete ja tööaja piiresse ning lisatasu siis tavaliselt ei maksta.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
