Andres Reimer, majandusajakirjanik
Eesti maksusüsteemile on kadunud ligi 40 000 noort, kes ei maksa riigile makse ja kellel pole seetõttu õigust ka nn tasuta arstiabile, selgub eile avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringust.
«Eelmisel aastal kasvas nende inimeste arv, kes on ümbrikupalgaga rahul, ja samal ajal vähenes oluliselt nende arv, kes ei ole ümbrikupalgaga rahul,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Ligi 40 000 noort inimest on kadunud ja pole teada, kes maksab nende raviarved.»
Ümbrikupalga saaja on uuringu tulemuste järgi madala haridustasemega, maal elav ja põllumajanduses, teeninduses või ehituses töötav noor mees. «Viimase paari aasta tagasilöögid on tekitanud selle, et ka põllumajandusse on tekkinud ümbrikupalk,» lisas Josing.
Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid kolm protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest ja veel varem jäi see vahemikku kuus kuni üheksa protsenti, siis 2015. aastal kasvas põllumajanduses ümbrikupalga teenijate osakaal 20 protsendini.
Eesti riigieelarve kaotab ettevõtlusminister Liisa Oviiri (SDE) sõnul salasuitsu, -alkoholi ja ümbrikupalkade tõttu ligi 225 miljonit eurot aastas. «Selle uuringu tulemused on alles nii värsked, et valitsusel pole lahenduste leidmiseks veel poliitikat,» tõdes Oviir. «Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav, ning selgitama, millest nad ümbrikupalka vastu võttes ilma jäävad.»
Oviiri kinnitusel mõjuks väga tõhusalt, kui näiteks kooli ettevõtlustunnis räägitaks senisest rohkem varimajanduse kahjulikkusest.
Asjatundjate hinnangul aga ei anna senisest usinam teavitamine varimajandusest mitte mingit tulemust niikaua, kuni Eesti palgatase ei võimalda noortel saavutada neile eeskujuks olevat elatustaset.
«Kümme varimajandust selgitavat tundi õppeprogrammis ei muuda asjaolu, et 500 euro suuruse kuupalgaga ei saa noor inimene endale lubada unistuste elu, kuhu kuuluvad auto, mobiiltelefon ja oma eluase,» rääkis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. «Tänapäeva noor pole nõus elama nagu pärisori kogu elu kodukülas ja sööma jahukörti. Ta ostab lennupileti ja rändab ilma mingisugustesse registritesse raporteerimata sinna, kus makstakse rohkem: Austraaliasse, Inglismaale, Soome.»
Pooled maksusüsteemile kadunud noortest inimestest seiklevadki Pastaku sõnul mööda maailma ringi, teenides teekonnale ette jääval maal reisiraha, ning liiguvad edasi kiiremini, kui nad jõutakse mingisse registrisse sisse kanda.
«Avalik saladus on see, et kui noor inimene läheb Tallinna südalinna toitlustusasutusse tööle, siis ametlikult teenib ta vaid miinimumpalka, teine osa tuleb ümbrikus,» lausus Pastak. «Kuid ma olen kindel, et kõik minu kooli lõpetanud õpilased saavad ametlikult tööle ja teenivad ka korralikku palka.»
Ausast maksumaksmisest peletab maanoori eemale nii põllumajanduse raske olukord kui ka pensionisüsteemi ebakindlus.
«Mina olen FIEst talupidajana kõvasti rabanud, aga nüüd, kui põllumajandus on omadega jamas, pean leppima minimaalse pensioniga,» kurtis Koli talu peremees Jaan Erm. «Ma vaatan neid naabritalu noori mehi, kes praegu kõvasti rabavad – mis kasu nad oma makstud maksudest saavad, kui hakkavad tulevikus saama samasuguseid sandikopikaid nagu mina?»
Ümbrikupalka sai mullu iga kümnes töötaja. Nagu ka eelmistel aastatel maksti 2015. aastal illegaalset töötasu kõige enam ehituses, kus sai ümbrikupalka 33 protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest.
«Töötamisregistri statistika näitab ka, et ettevõtjad on aidanud vähendada ümbrikupalga probleemi. Murelikuks teeb aga see, et noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus kahjustada ettevõtete konkurentsi, ümbrikupalga saajast endast rääkimata,» nentis maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.
Ümbrikupalga maksmist ei pooldanud 2015. aastal 68 protsenti töötajatest ja see näitaja on viimase kümne aasta jooksul järjest vähenenud. Illegaalset töötasu pooldas 15 protsenti töötajatest. Ümbrikupalga pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga suur maksukoormus – 70 protsenti illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalka töötajate ja 67 protsenti ettevõtte liiga suure maksukoormusega.
Samas on vähenenud illegaalsete sigarettide suitsetajate hulk, salaalkoholi turg püsib aga samal tasemel.
Ümbrikupalga maine tõuseb
Küsitletute suhtumine (protsentides)
2014 2015
Sai ümbrikupalka 7 11
Pooldab ümbrikupalka 7 15
Ei poolda ümbrikupalka 71 68
Rahul ümbrikupalgaga 47 49
Rahulolematu ümbrikupalgaga 29 22
Keskmine ümbrikupalga teenija
elab maal,
töötab põllumajanduses, ehituses või teeninduses,
töötab väikeses ettevõttes,
on noor,
meessost,
madala haridustaseme ja
väikese sissetulekuga.
Allikas: konjunktuuriinstituut
