Kerli Kivistu, reporter
Kümne aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv pidevalt suurenenud ja mullu kasvas see seitse protsenti. Tööinspektsiooni väitel oleks mõningatel juhtudel võimalik ära hoida neid töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu nentis, et nii mitmelgi puhul oleks saanud fataalse tagajärje ära hoida, kui tööohutuse ja töötajate juhendamisele oleks rohkem tähelepanu pööratud. Tema sõnul võivad oskamatus, aga ka rutiinne töö ning aastatega kujunenud valed harjumused võivad ühe hetkega saatuslikuks saada.
Tööinspektsioonile anti teada oluliselt rohkem raskesti ja surmaga lõppenud õnnetustest töökohtadel. Oluline on teadvustada, et kaitset tööõnnetuse korral pakub vaid tööleping. «Eelmisel aastal olime tunnistajaks mitmele juhtumile, kus töötaja suri äkitselt terviserikke tagajärjel,» lausus Maripuu. Ta sõnas, et need juhtumid ei kvalifitseerunud töösurmadeks, kuigi mõningatel juhtudel oleks olnud võimalik neid ära hoida töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Samuti selgus, et 35 protsenti kõigist tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Need on nii noored, vastselt tööelu alustanud inimesed kui ka need, kes on vahetanud töökohta ja töövõtted uuel kohal pole veel selgeks saanud. Eesti ettevõtetes on kõige sagedamini probleeme töötajate valimise ja määramisega. Kõik need kolm tegevust on aga määrava tähtsusega, et ettevõtetes ei toimuks tööõnnetusi või töötaja ei kahjustaks oma tervist.
Tööohutus ja töötervishoiu kontroll viidi läbi 3836 ettevõttes. Erinenevaid rikkumisi tuvastati järelevalve käigus 17 611 korral ning 91 protsenti kontrollitud ettevõtetes. See on oluliselt rohkem kui aasta varem. Lisaks külastuste mahule on kasvanud ka töö kvaliteet – tööandjate tähelepanu juhitakse rohkematele probleemkohtadele. Töö tulemuslikkust näitab ka see, et inspektorite ettekirjutused täidetakse reeglina viie päeva jooksul.
2015. aastal teatati Tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 130 juhtumi võrra, kuid tööinspektsioonile teeb muret, et kergeid ja raskeid kehavigastusi põhjustanud tööõnnetuste arv kasvas pea samapalju.
Samuti registreeriti mullu 79,4 protsenti tööõnnetustest kergete tööõnnetustena. Raskete tööõnnetuste arv kasvas aastaga seitse protsenti. Varasema perioodiga võrdluses, mil rasked tööõnnetused suurenesid 15 protsenti, on tegemist väikese positiivse arenguga, mida osaliselt tänu suurenenud järelevalve mahule ja kvaliteedi tõusule.
Surmaga lõppenud tööõnnetused jäid 2014. aastaga võrreldes samale tasemele. Eestis registreeriti 16 töötaja surmaga lõppenud juhtumit, mis kvalifitseerusid tööõnnetusteks. Töösurmadeks ei kvalifitseerita juhtumeid, kus töötaja sureb töökohal äkiliselt terviserikke tagajärjel. Samas oleks töötaja surmani viinud juhtumit mõnel puhul olnud võimalik ära hoida töötaja õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Tööõnnetuste registreerimine
Enim tööõnnetusi registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Tartumaal. Maakondade lõikes on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud seitsmes maakonnas ja vähenenud kaheksas maakonnas. Võrrelduna eelmise aastaga on suurenenud tööõnnetuste arv Lääne-Viru, Järva ja Hiiu maakondades.
1000 töötaja kohta võib suurima tööõnnetuste arvuga maakonnaks pidada jätkuvalt Lääne-Virumaad. Seal võib ühe tegurina nimetada asjaolu, et Lääne-Virumaal paiknevad suured toiduaine- ja puidutööstused, kus paraku toimubki rohkem tööõnnetusi.
Eesti töötajatega juhtus väljaspool Eesti Vabariiki tööõnnetusi pea sama palju kui aasta varasemalt. Tööõnnetuse tõttu ei hukkunud väljaspool riiki ükski Eestist pärit töötaja. Enim satuvad tööõnnetustesse Eesti ehitajad Soomes. Hüppeliselt on kasvanud registreeritud tööõnnetuste arv Eestist pärit töötajatega Hispaanias ning peamiseks põhjuseks on registreeritud tööõnnetused kaitseväelastega NATO suurõppuse käigus.
2015. aasta on enim tööõnnetusi põhjustanud kontrolli kaotamine masinate, tööriistade, transpordivahendite või loomade üle, 26 protsenti kõikidest tööõnnetustest on registreeritud just sellistel põhjustel. Teisel kohal on libisemise, komistamise ja kukkumisega seotud tööõnnetused, seda tüüpi õnnetused moodustavad täpsemalt 21 protsenti kogu tööõnnetuste üldarvust ning rasketest tööõnnetustest moodustuvad sellised juhtumid lausa kolmandiku.
Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud selliste õnnetuste osakaal, kus töötaja ise sisuliselt tegeleb küll oma tööprotsessiga ning midagi valesti ei teegi, kuid näiteks tähelepanu hajumise tõttu libastub tööpinnal või toetub mõne ebastabiilselt paigutatud eseme vastu, mis töötajale peale kukub.
