Riigikogu valmistub vastu võtma töövõimetoetuse seaduse täiendusi, mille alusel muudetakse liikluskindlustus üldise sotsiaalkindlustuse süsteemi osaks.
Koos sellega muutub ka liiklusavariides tervisekahjustusi saanud inimeste jaoks kogu senine töövõimetushüvitiste saamise süsteem sarnaselt teiste vähenenud töövõimega inimestega, kirjutab Linnaleht.
See tähendab, et ka juhul, kui töövõimetushüvitist maksab avariisse sattunud inimesele liikluskindlustaja, hakkab hüvitise saamine sõltuma töövõimereformi reeglitest. Näiteks tuleb avariis osaliselt töövõime kaotanud inimesel, kui ta ei tööta, hakata hüvitise saamiseks täitma töötukassa aktiivsusnõudeid: järgima talle koostatud tööotsimiskava, osalema ümberõppel jne. Kui ta neid nõudeid eirab või näiteks ei võta vastu töötukassa pakutavat tööd, lõpetatakse töötukassa otsusel talle ka liikluskindlustaja tehtavad väljamaksed.
Tööl käivale vähenenud töövõimega inimesele liikluskindlustaja makstav hüvitis hakkab aga sõltuma ta töötasu suurusest. Alates keskmisest palgast* hakkab osalise töövõimega inimese hüvitis iga teenitud euro pealt 50 sendi võrra vähenema, jõudes pisut üle 1300-eurose kuupalga juures nullini. Seega vabaneb kindlustusfirma üldse kohustusest avariis kahjustada saanud, kuid siiski tööd jätkavate ja enam-vähem korralikku palka teenivatele inimestele töövõimetushüvitist maksta.
Vähem kindlustushüvitisi
Kui aga liiklusõnnetuse järel jääb inimese töövõime kaotus alla 40 protsendi, siis liikluskindlustusfirmal hüvitise maksmise kohustust uue seaduse jõustumise järel ei tekigi – töövõimereformi süsteemis on niisugune inimene „täielikult töövõimeline”. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui inimene kaotab küll osa tervisest ega saa jätkata senisel töökohal, kuid töötukassa hindamiseksperdid leiavad, et mõnel teisel kohal suudaks ta siiski töötada, olgu või riigi kulul pakutava ümberõppe abil.
Töövõimetoetuse seaduse parandamise eelnõuga liikluskindlustuse seadusse sisse viidavad sätted valmisid sotsiaal- ja rahandusministeeriumis, kellel asi töövõimereformi väljatöötamise algses rabinas kahe silma vahele oli jäänud. Kõvahäälselt kiideti, et vana, 10-protsendiste astmetega „töövõimetuse hindamise” asemele tuleb uus ja lihtne, kaheastmeline „töövõimekuse” hindamise süsteem (osaline ja puuduv töövõime), kuid nüüd selgus, et liikluskindlustajate jaoks peab alles jääma siiski ka vigastuste mõõtmine protsentides, mida neil tuleb nüüd dubleerivalt ise hakata tegema. Selleks soovisid kindlustusfirmad seadusse punkti, mis tagaks neile otseligipääsu (!) inimeste e-tervise andmetele, mille seadusloojad ka heal meelel eelnõusse viisid. Andmekaitse inspektsiooni appihüüde peale soostus riigikogu sotsiaalkomisjon sellele plaanile teisipäevasel istungil siiski pidurit tõmbama.
Et poleks soodsam
Liikluskindlustuse süsteemi liitmist üldise sotsiaalkindlustussüsteemiga põhjendavad eelnõu koostajad isikute võrdse kohtlemisega ning sellele plaanile pole keegi pretensiooni esitanud.
„Liiklusõnnetuse tõttu töövõime vähenemine ei tohiks olla kuidagi inimesele „soodsam” kui üldine töövõime vähenemine, ega motiveerima teda tööturule mitte naasma ega oma olukorra parandamiseks mitte midagi tegema – riigi üldised töövõimereformi põhimõtted peavad kohalduma ka liikluskindlustuse puhul,” seisab neljapäeval teise lugemise läbinud eelnõu seletuskirjas. Plaan on seekord siiski riigikogult üldhäälteenamust nõudev eelnõu vastu võtta juba detsembris, et töövõimereformi saaks käivitada 1. juulil 2016.
Seadusetäiendus ei puuduta kindlustusfirmade ühekordsete kahjuhüvitiste väljamaksmist kehavigastuste eest, mis liikluskindlustuse seaduse järgi ulatuvad 100–3200 euroni. Liikluskindlustajad maksavad praegu töövõimetushüvitisi ligi 300-le püsiva töövõimetusega avariiohvrile kokku ligi miljoni euro eest aastas. Lisaks saab umbes 150 inimest perioodilisi hüvitisi (haigusraha) kokku 400 000 eurot aastas.
* Murdepunktiks on 90-kordne töövõimetoetuse päevamäär, mida korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil ja mis järgmisel aastal on 960 eurot.
