«Plaanin tööle võtta erivajadusega inimese, aga ei tea, mida silmas peaks pidama. Kas puudega inimene saab töötada samadel töötingimustel kui teised?» küsib ettevõtja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töötaja tööülesandeid ja tema võimekust oma tööülesandeid täita on õige hindama töötervishoiuarst. Töötervishoiuarsti ülesanne on hinnata töö, töökoha, töökorralduse sobivust töötajale, lähtudes töötaja tervislikust seisukorrast. Lisaks peab ta andma ka tööandjale soovitusi, kas on vaja midagi muuta, ümber korraldada, kas töötajal on mingeid tööpiiranguid jm.
Puuetega töötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on lühidalt toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10¹ lõikes 4: puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. Samuti tuleb töö sisu ja aja planeerimisel arvestada töötaja võimekusega.
Lisaks tuleks töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske puudega töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.
Seega ennekõike oleneb see, milline töö on erivajadusega töötajale sobiv, sellest, milline on tema tervis, milline töölaad ja kuidas on võimalikud riskid töökeskkonnas maandatud.
Erivajadusega inimese tööle võtmisel tasub uurida ka Töötukassa pakutavat (tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitamine, abivahendi tasuta rent, tugiisiku eest tasumine jne). Lisaks on ette nähtud ka mitmesuguseid maksusoodustusi ja hüvitisi.
TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: PM Tarbija
