Vaid riigi toetusele ei saa pensionieas lootma jääda ja seetõttu on oluline, et igaüks vastutaks ise oma rahaasjade ja tuleviku heaolu eest. SEB möödunudaastane pensionivalmiduse uuring tõi välja, kuidas eri põlvkonnad näevad pensioni jaoks kogumist.
Noorematel suured plaanid ja aega palju
30. eluaastates inimesed suhtuvad pensionisse positiivsemalt ja lootusrikkamalt. Neile tundub penisoniiga kaugel olevat ja nad plaanivad tuleviku kindlustamiseks veel palju ära teha. Suur osa neist ei plaani oma pensionipõlve sissetulekut teadlikult suurendada kogumisega. Selles vanuses inimesed usuvad, et nad suudavad suurendada oma pensioniaegset sissetulekut alternatiivsete võimaluste, näiteks ettevõtluse, kinnisvara üürimise või müügi ning investeeringute kaudu, samas pole hetkel pooled neist veel selle nimel midagi teinud.
Ootused pensioniea sissetuleku suhtes on kõrged
Ootused vanaduspõlves saadava sissetuleku osas on põlvkondadel aga üsna sarnased – arvatakse, et see võiks olla vahemikus 85–92% tänasest igakuisest sissetulekust. I ja II sambast saadava pensioni osas ollakse realistikumad, arvestades, et see ei ole piisav. 69% vastanutest aastates 30–34 ütleb, et I ja II sambast saadav pensionisumma ei ole rahuldust pakkuv. 50–55-aastased on selles osas veelgi madalamate ootustega: 75% ütleb, et I ja II sammas ei anna neile pensionipõlveks piisavat sissetulekut.
Erinevalt hinnatakse ka oma kogumisvõimekust. 30–34-aastased ütlevad, et neil oleks võimalik pensioniks koguma hakata siis, kui nende igakuine sissetulek oleks praegusest üle 1000 euro suurem. 50. aastates inimesed aga leiavad, et juba 554 euro võrra suurema sissetuleku juures oleks neil võimalik pensioniks koguda. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et 30. aastates on inimestel veel mitmeid teisi finantskohustusi, nagu laenud, liisingud ja pere igapäevane ülalpidamine, mistõttu pensioniks kogumine võib tunduda ebaoluline.
Pensioniea lähenedes muutuvad ootused tagasihoidlikumaks
Eestis on ametlik pensioniiga 65 aastat, kuid enamik küsitlusele vastanud 30–39-aastastest leiavad, et nemad võiksid lõpetada tööl käimise peaaegu 10 aastat varem. 50. eluaastates inimesed ootavad, et nende pensionipõlv võiks alata 62-aastaselt. Samas vanuse kasvades usutakse üha vähem, et pensioni sissetulek on piisav. See võib olla ka põhjus, miks vanuse suurenedes tõuseb nende inimeste osakaal, kes ütlevad, et nad plaanivad võimalikult kaua tööl käia.
Kõrgemas vanuses inimesed ootavad ka vähem, et nende pension kujuneks välja mitmete alternatiivide, näiteks ettevõtluse, kinnisvara müügi ja üürimise või investeeringute kaudu. Inimesed, kellel on pensioniaastad lähemal, tunnevad, et aeg on liikunud kiiresti ja kõike algselt planeeritut polegi veel saavutatud. Seetõttu ollakse rahuldust pakkuva pensionipõlve ennustamises pigem tagasihoidlikumad ning ei tunta end pensioniea suhtes väga kindlalt.
Pooled võivad langeda vaesuse riskigruppi
Statistika näitab, et kui pensioniks koguma ei hakata, võivad kuni pooled eestlastest langeda vaesuse riskigruppi ehk saada igakuiseks pensioni sissetulekuks alla 60% keskmisest palgast. Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda praegu madalat sissetulekut saavad inimesed ning need, kellel on pensionikogumise aeg liiga lühike, et koguda piisavaid sääste pensioniea finantseerimiseks. Selleks, et vältida pensionipõlves olukorda, kus rahalisi vahendeid napib, tuleks tegelikult juba noorelt hakata tegelema kogumisega.
Alustage pensioniks kogumist pensioniplaani tegemisega ja tulge SEB-sse tasuta nõustamisele. Professionaalne konsultant aitab teil seada pensioni kogumisele konkreetse eesmärgi, seda kogumisperioodi jooksul regulaarselt jälgida ja vajadusel muuta.
Pensioniplaanide kohta saab täpsemat ja praktilist informatsioon SEB leheküljelt
http://www.seb.ee/pension/kogumislahendused/seb-pensioniplaan.
Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring (2014)
SEB pensionifonde valitseb AS SEB Varahaldus. III pensionisamba kindlustustooteid pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus.
Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja/või pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ning muu fondi kohta avaldatud teabega Pensionikeskuse kodulehel www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/või SEB toodete osas SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.
Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.
Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.
SEB»PENSION
Autor: Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik
