Tiina Kangro,
Mida teha, kui jääte välismaal lähetuses olles või korralise puhkuse ajal tõsiselt haigeks? Euroopa ravikindlustuskaart ja reisikindlustus aitavad katta arstiabikulud, aga kuidas on lugu haiguslehega?
Uurisime mitme Eesti ettevõtte personali- ja raamatupidamisosakonnast, kas nad teavad, mida ütleb seadus ja kuidas käituda, kui nende töötaja haigestub komandeeringus olles ning ta tööülesanded jäävad täitmata. Üheski neist firmadest ei olnud kogemust välismaalt algatatud haiguslehega ja osati vastata vaid seda, et arsti juures käimise kulud katab Euroopa ravikindlustuskaart, sõidupiletite muudatuse aga vajadusel reisikindlustus.
Üldjuhul proovivad inimesed ikkagi töö kuidagiviisi ära teha või siis kui see tõesti ei õnnestu, lepivad paratamatusega, et käik läks raisku. Sama on haigestumisega puhkuse ajal. Teatavasti annab puhkuse ajal haigestumise korral väljastatud haigusleht (või lapse või puudega reisikaaslase hooldusleht) inimesele võimaluse kasutada haiguspäevade pikkuses puhkust uuel ajal, et ikka puhata ka saaks. Küsimuseks aga jääb, kuidas seda kõike korraldada võõrsil viibides, sest parimgi reisikindlustus ei hüvita saamata jäävat töötasu.
Euroopa E-vormid
Haigekassast juhiseid küsides selgus, et asi on tegelikult üsna lihtne ja loogiline ning Eesti haigekassa maksab töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist ka välismaal väljastatud dokumentide alusel.
„Selleks tuleb inimesel esmalt pöörduda haiguse tuvastamiseks tervishoiuasutusse, kus arst vaatab ta läbi ja teeb tema seisundi kohta otsuse. Kui patsient on reisil Euroopas, kuid ei ole kindlustatud selle riigi ravikindlustussüsteemis, kus ta haigestumise ajal viibib, siis tuleb tal esitada Euroopa ravikindlustuskaart. Selle alusel on õigus saada vaja minevat arstiabi ajutise viibimise tõttu teises liikmesriigis. Kui inimene vajab aga tervenemiseks ajutist töövabastust, väljastab välisriigi arst haiguse kohta paberkandjal dokumendi, kus on märgitud isikuandmed ja periood, millal töötaja oli töövõimetu, samuti diagnoos jms. See dokument tuleb inimesel seejärel esitada oma tööandjale, kes lisab sinna tööandja tõendi ja esitab dokumendid koos saatelehega haigekassasse,” selgitas Linnalehele haigekassa välissuhete spetsialist Kadi Neubauer. Selliseks dokumendiks võib tema sõnul olla nii töövõimetusleht, tervisetõend kui Euroopa piires ka vorm E116, kuigi Eesti haigekassa viimast tingimata ei nõua.
Neubauer lisas aga, et juhul kui olukord on vastupidine – Eestis olles haigestub mõnes teises Euroopa riigis kindlustatud inimene –, siis tema koduriigis võib kohalik haigekassa küll nõuda infot vormidel E115 või E116 ning sellisel juhul peaks inimene sellise vajaduse ise välja selgitama ja paluma siinsel arstil kanda tema haigusega seotud info E-vormile.
Kas aga arstid üldse teavad, missugused need vormid on, kust neid leida ja kuidas täita? „Sellisel juhul saab infot haigekassa kodulehelt ja vajadusel on võimalik nõu küsida ka telefoni või e-posti teel. Igal juhul tuleks anda Eesti arstile ise sellekohased juhised,” soovitas Kadi Neubauer.
Teises Euroopa riigis võib olla kindlustatud ka Eesti ettevõttes töötav eestlane siis, kui ta elu- või töökoht asub teises riigis või ta töötab korraga mitmes liikmesriigis. Piirideta Euroopas võib seda kergesti ette tulla.
-------------------------------
Haigekassa võib nõuda välismaise haiguslehe tõlget
Välismaa arsti täidetud vorm või tõend haigestumise kohta tuleb Eesti haigekassa nõudel inimesel endal lasta tõlkida eesti keelde ja koguni notariaalse tõlke vormis, mis on küllalt kulukas. Palusime selle kohta täpsustust. Linnalehele vastas haigekassa klienditeeninduse büroo juhataja Helje Karjus.
Kas tõlkimise nõue tuleb mõnest eurodirektiivist?
Nõue tuleb ravikindlustuse seaduse § 53 lõikest 1.
Mis keeltes esitatud vorme haigekassa aktsepteerib ja milliste keelte korral on oodata tõlkimise nõuet?
Üldiselt oleme tõlkeid soovinud väga harva (näiteks Hiina raviasutuses väljastatud arstitõendi korral). Viimastel aastatel ei olegi seda juhtunud. Üldjuhul on välisriigi arstitõenditel ladinakeelsed väljendid ja need on meie usaldusarstidele arusaadavad. Tuleb meeles pidada, et kui haigekassale esitatakse hüvitise määramiseks ja maksmiseks välisriigi arsti tõend, peab sellele olema lisatud tõend, mille vormistab tööandja ja millel on samuti välja toodud haigestumise periood.
Kui palju selliseid välismaiste haiguslehtede juhtumeid Eesti haigekassast läbi käib?
Selliseid töövõimetuslehti on aastas umbes 500–600.
Kas need enamasti sujuvad või on asjaajamine keerukas? Kui pikaks haigusraha ootamine sellistel juhtudel venib?
Enamasti sujuvad juhtumid hästi ja hüvitise saamine sõltub sellest, kui kiiresti tööandja haigekassale vajalikud dokumendid edastab.
--------------------------------------------------------------
Mis on haigusleht seaduse silmis
# Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel.
# Kui kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud inimese välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis teda ravinud arsti või hambaarsti välja kirjutatud pabertõend.
# Haigekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi kinnitatud tõlge eesti keelde, selle kulud kannab kindlustatud inimene.
# Töövõimetuslehtede kohta käivate küsimuste korral saab infot küsida aadressil või telefonil 16 363, välisriigist helistades telefonil +372 669 6630.
Allikad: ravikindlustuse seadus, haigekassa
