Tööandja soovib palgata sobilike oskuste ning töökogemustega asjatundjat. Millega peaks aga arvestama, kui värvatav inimene on erivajadustega? Sotsiaalse vastutuse üks osa on puuetega inimeste tööhõive edendamine. Tööandja jaoks ei mängi rolli, kas töötaja on puudega või mitte – oluline on, et ta oskab ja tahab oma tööd teha.
Kõige levinumad hirmud on need, et erivajadustega töötaja värbamisel tuleb teha suuri ümberkorraldusi ning lisainvesteeringuid ja nad haigestuvad rohkem. Sageli on aga niisugused kõhklused põhjustatud teadmatusest või eelarvamustest ja neil pole mingit alust.
Tööandja leiab rohkesti toetust
Kui teie ettevõttesse asub tööle puude või pikaajalise tervisehäirega inimene, pakub riik teile toetavaid ja töötajat abistavaid teenuseid. Kahjuks otsitakse infot selliste teenuste kohta veel vähe ning paljud ei tea nendest võimalustest midagi.
Töötukassa kaudu leiab aga palju tuge alates sellest, et inimesega aidatakse vajadusel suhelda (nt viipekeele tõlketeenus), lõpetades tugiisiku teenuse hüvitamisega, kui töötaja vajab tööl tavapärasest rohkem abi ja juhendamist. Tööturuteenustest võidavad ka tööandjad. Näiteks on võimalik töötukassa kaudu saada tasuta abivahendeid, mis lihtsustavad puudega inimese tööd: telefonivõimendeid, punktkirja kuvareid, ergonoomilisi töövahendeid.
Erivajadustega inimesele on vahel tarvis just tema jaoks kohandatud tööruume. Ka sellisel puhul tuleb appi töötukassa, kes annab toetust selleks, et muuta töökeskkond ja -vahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ning kasutatavaks. Kui teie juurde asub tööle erivajadusega inimene, kes on töötuna arvel või koondamisteatega tööotsija, siis hüvitatakse 50–100% summast, mis läheb ruumide jms kohandamiseks. Need kulud hüvitatakse, kui sõlmitud tööleping või teenistussuhe on tähtajatu või kestab vähemalt kolm aastat. Ent tihtipeale ei vajagi paljud puudega inimesed töö tegemiseks mingeid täiendavaid abivahendeid või suuri töökoha ümberkorraldusi.
Tööandjale kehtivad maksusoodustused
Riik tasub osa töövõimetuspensionit saava töötaja sotsiaalmaksust, seega väheneb tööandja maksukoormus. Peale selle ei maksustata tulumaksuga tööandja soetatud abivahendeid töötaja jaoks, kellel on töövõime kaotus alates 40% või kellele on määratud puude raskusaste. Tulumaksuvabastus kehtib ka kulutustele, mida tööandja teeb töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.
Kui puudega töötajal ei ole kodu ja töökoha vahel sõitmiseks võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab ebamugavust, siis võib talle maksta maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamiseks. Tööandja tohib ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja transporti.
Töötaval puudega inimesel on võimalik tööalaseks enesetäiendamiseks taotleda ka täienduskoolitustoetust. Töövõimetuspensioni saajatel on õigus ka seitsmepäevasele lisapuhkusele, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.
Puudega inimeste töölevõtmisega on seotud teatud hirmud ja tabud. Inimloomus on kord selline, et kipub kartma seda, mida hästi ei tunne. Tegelikult võib aga puudega inimene olla vägagi hinnatud töötaja, kelle värbamisest saavad rohkesti kasu mõlemad pooled.
SEB»Ettevõtlus
Autor: Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik
