Krister Paris,
arvamustoimetuse juhataja
Eesti Päevaleht
Ka Eesti Päevalehes avaldatud lugu lapsepuhkuselt naasnud naisest, kelle pank tööta jättis, on töökiusu tunnustega.
Psühholoogid Einar Gylfi Jónsson ja Thorkatla Adalsteindottir, olete juba üle 30 aasta nõustanud diskrimineerimise, kiusamise ja ahistamise käes kannatanuid. Kellest võib saada töökiusaja?
Sageli on töökiusaja ülemus. Tihti ka inimene, kes on olemuselt veidi agressiivne ega suuda olukordadele kiiresti reageerida. Ta võib olla keegi, kes pole oma positsioonis kindel. Töökiusajad on enamasti inimesed, kes on kogu oma suhtluses agressiivsed. Mitte tingimata vägivaldsed, aga sellised, kes annavad signaali ja näitavad sulle keskmist näppu, kui juhtud neile kogemata autoga ette keerama.
Kui ratsionaalselt kiusajad käituvad? Kas nad tahavad midagi saavutada või lihtsalt end hästi tunda?
Kiusamine pole tihti eesmärgipärane. Vastupidi, kiusaja sageli ei taipagi, et kiusab kedagi. Ohver lihtsalt ei meeldi talle või ta arvab, et teine pole piisavalt hea töötaja või ohustab ta töökohta. Või ütles ohver nädalaid tagasi midagi halvasti… Seega võib pahategija sageli uskuda, et tal on põhjus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
