POOLT
Priit Rohumaa,
VKG juhatuse esimees
Toetan mõtet väga tugevalt, inimeste tervis on löögi all ning rahapuuduse tõttu ei tohiks haigena tööle tulla.
Paljud inimesed, kellel on väikesed palgad, ei võta haiguspäevi välja. Meie majas on see olnud suur probleem. Ei lõpe hästi, kui rasket füüsilist tööd tegev inimene haigena tööl käib. Oleme ka ametiühingutega arutanud, et riik peaks ettevõtjale appi tulema. Ilmselt riik ei mõelnud seda omal ajal ikka väga läbi, kui inimesed esimestel päevadel hüvitiseta jättis.
Ent ametiühingute praegune soov, et esimestest päevadest maksaks tööandja, oleks küll hästi raske. Kui sul on suur firma, siis tööandja kulud on need, mida sa ka hästi kontrollid. See tähendab, et kui keegi tahab minna haiguslehele ja selle eest hüvitist saada, tuleb see ju osakonna kuludest. Nii võib ikka juhtuda, et inimesed ei julge minna seda küsima ja pole kindlad, kas ikka pääsevad koju või mitte.
Tegemist oleks pooliku variandiga. Kui ikkagi inimene on haige, siis tal peaks olema väga lihtne haiguslehele minna, mitte et peab tulema läbi rääkima.
VASTU
Külvi Peterson,
perearst
Omavastutus peaks ikka alles jääma, küll võiks lubada paariks päevaks haigusleheta koju jääda.
Väga sageli on nii, et arstiabi vaja ei lähegi. Näiteks paljud kõhuhädad lähevad päevaga iseenesest üle. Arst peaks olema ikkagi see, kes jälgib ja suunab inimese tervenemist. Praegu on talle liiga palju jäetud kontrollija funktsioon: kas inimene on ikka tõesti haige? Inimesi ennast justkui ei usaldata, näidakse arvavat, et nende seas on liiga palju kaabakaid, kes sinise esmaspäeva või jalgpallimängu ajaks endale arstitõendit tahavad.
Praegu pole enam väga probleemi ka selles, et inimesed kipuksid esimestel päevadel tingimata tööle. See võis olla nii rohkem haiguspäevade ärakaotamise alguses. Küll näen, et käiakse tõbisena tööl pikemaid perioode, sest ega need hüvitised ju ka edaspidi väga suured ole.
Seni kuni kehtib praegune kord, kus iga väiksema haigusega koju jäämise puhul tuleb välja kirjutada tõend, võiksid need paar hüvitiseta päevad jääda küll. Iseasi, et tööandjad võiksid mõista, et inimestel läheb teinekord vaja tervisepäevi, ja nende võtmise õigus võiks ka olla kuidagi reguleeritud.
