Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust planeerida. Tööandjal on kohustus koostada puhkuste ajakava ja teha see töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul, hiljemalt märtsi lõpuks.
Üldjuhul määrab töötaja põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkuste ajakava koostamisel peab tööandja arvestama nende töötajate soovidega, kellel on õigus kasutada puhkust neile sobival ajal. See õigus on vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Koolivaheajal on õigus puhata vanemal, kes kasvatab 7–10aastast last.
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, st puhkuse saamine on sõltuvuses töötatud ajast ehk puhkust antakse tööpanuse eest. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses.
Kui töötaja põhipuhkus on kantud tööandja koostatud puhkuste ajakavasse, on töötajal õigus kasutada puhkust selle kohaselt. Ajakava saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Kui tööandja jätab puhkuste ajakava koostamata või mõne puhkuseosa ajakavas märkimata, võib töötaja puhkust kasutada talle sobival ajal, teatades sellest tööandjale ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et töötajal on võimalus teatada tööandjale kaks nädalat enne puhkusele jäämist oma soovist näiteks e-kirjaga ning tähtaja saabumisel puhkusele jääda. Tööandja ei saa sel juhul töötajale takistusi teha.
Puhkuse katkestamine
Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sel juhul peab olema tegu erandliku olukorraga, mida ei ole võimalik muul moel lahendada. Näiteks teise töötaja haigestumine ei saa olla puhkuse katkestamise põhjus. Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda töötajale vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
Tööandjal on kohustus hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Näiteks tasub tööandjal enne töötaja puhkuse katkestamist kaaluda, kas ta on valmis kinni maksma töötaja ostetud reisi, mida töötaja puhkuse katkestamise tõttu kasutada ei saa, või on lihtsam ja odavam leida teine töötaja.
Kogu aasta puhkus jaanuaris?
Töötaja omab õigust kasutada puhkust täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust. Puhkuste ajakava koostamisel kavandab tööandja kogu puhkuse kasutamise kalendriaasta jooksul, võtmata arvesse kavandatud puhkuse ajaks väljatöötatud aega. Näiteks olukorras, kus töötaja kasutab kogu oma puhkust jaanuaris, on ta puhkuse ette saanud. Probleemi ei teki, kui ta ei lahku töölt enne kalendriaasta lõppu. Kui aga töölt lahkutakse enne kalendriaasta lõppu, saab tööandja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 78 lõike 3 järgi pidada töölepingu lõppemisel töötasust kinni tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ilma töötaja nõusolekuta.
Puhkuste ajakava koostamisel tuleb võtta arvesse töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta jooksul. Oluline on lasta töötajal kasutada väljatöötatud puhkust enne puhkusenõude aegumist. Puhkuse ajakava kalendriaasta kohta tuleb teha töötajale teatavaks aasta esimeses kvartalis.
Puhkuste ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse ajakava kohaselt.
Põhipuhkust kasuta kalendriaasta jooksul
Töötaja peab igal kalendriaastal oma põhipuhkuse ära kasutama täies ulatuses, nagu on sätestatud TLSi § 68 lg-s 5. Puhkust on võimalik järgmisse aastasse üle viia juhul, kui tegu on kasutamata jäänud puhkuseosaga. Kasutamata jäänud puhkuseosa all peetakse silmas puhkust, mille väljavõtmist on takistanud kas ettevõtte hädavajadusest või töötaja isikust tulenev oluline põhjus.
Puhkust saab rahas kompenseerida – ilma puhkuse reaalse kasutamiseta – ainult töösuhte lõppemisel kasutamata puhkuse osas. Sisuliselt kaheaastase aegumistähtaja eesmärk on motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal, et vältida ületöötamist ning pakkuda võimalust reeglipäraselt iga aasta töörutiinist väljuda. Puhkuse eesmärgiga ei ole kooskõlas jätta puhkus välja võtmata ja koguda puhkuste reservi. Seega peaks tööandja puhkuse ajakavasse kandma selle aasta põhipuhkuse ja kasutamata põhipuhkuse eelmisest aastast.
TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise aja eest töötajale puhkust antakse, st kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varem kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Puhkuste kasutamise eelisjärjekord määratakse poolte kokkuleppel. Arusaamatuste vältimiseks peaksid töötaja ja tööandja seetõttu kokku leppima puhkuse kasutamise põhimõtted. Kokkulepete tegemisel on oluline lasta töötajal kasutada väljatöötatud puhkust enne puhkusenõude aegumist. Tööandja ettevõttesisesed puhkuse kasutamise reeglid ei saa viia tulemuseni, kus töötajal puudub võimalus oma puhkus enne selle aegumist ära kasutada.
Allikas: Tööinspektsiooni infoleht Tööelu
Anne Simmulmann
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
