Veel kord osaajaga tööst ja konkurentsi-keelust
Helve Toomla, jurist
Lugeja küsib: mis on osa-ajaga töötades teisiti kui täiskohaga palgal olles? Kas näiteks iga-aastase puhkuse pikkus on erinev?
Osalise tööajaga töötavale inimesele kehtivad samasugused õigused ja kohustused nagu täistööajaga töötajale. Puhkus peab olema vähemalt 28 kalendripäeva ja selle tasu arvutatakse samuti üldises korras. Kuna töötasu on väiksem, siis jääb ka puhkusetasu väiksemaks kui täistööaja korral.
Töötasu tuleb maksta proportsionaalselt kokkulepitud tööajale, lähtudes kehtivast töötasu alammäärast, mis on 355 eurot kuus. Kui kuupalgaline töötaja töötab näiteks nn poole kohaga ehk neli tundi päevas või 20 tundi nädalas, siis peab ta saama vähemalt 177,50 eurot kuus, seega poole täiskoha alammäärast.
Tunnitasu puhul on sama näite korral töötasu vähemalt 2,13 eurot vastavalt nelja või 20 töötunni eest. Vahel unustatakse, et osalise tööaja puhul algab ületunnitöö kohe pärast kokkulepitud tööaega. Osalise tööaja puhul on mõistlik töölepingus tööaeg täpselt ära näidata, see väldiks vaidlusi selle üle, millal töötaja peab tööl olema ja millal mitte.
Lugeja küsib: kui täpselt peab töölepingus olema sõnastatud konkurentsikeeld?
Töölepingus tuleb täpsustada, milliseid ettevõtjaid tööandja oma konkurentideks peab. Konkurente pole tarvis nimepidi loetleda, aitab sellest, kui näidatakse majandus- või kutsetegevusalad, kus töötajal on keelatud töötada mis tahes lepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Peale selle nõuab töölepinguseaduse § 23 kokkulepet selle kohta, mis piirides (vald, linn, maakond, Eesti riik jne) ja kui kaua piirang kehtib. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppest need tingimused puuduvad või ei ole need töötajale arusaadavad, on kokkulepe tühine.
Saada oma tööalane küsimus:
