Helve Toomla
jurist
Mis on käsundusleping?
Käsunduslepingu järgi osutab käsundisaaja käsundiandjale lepingus näidatud teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui nii on kokku lepitud. Käsunduslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused on sätestatud võlaõigusseaduse 35. peatükis.
Ka tööleping on käsunduslepingu liik. Mõlemad lepingud on töötegemise protsessi kohta, kuid käsunduslepingule ei kehti töölepinguseadus ega sellega kehtestatud õigused ja tagatised. Seega ei ole käsundisaajal seadusest tulenevat õigust puhkusele, kindlale tööajale, töötasule vähemalt alammäära ulatuses, hüvitistele lepingu ülesütlemise korral jms. Pikemaajalises lepingus võib siiski mõnes hüves, näiteks puhkuses ja selle tasustamises, kokku leppida – see pole keelatud.
Töölepingu puhul teeb inimene tööd tööandja üksikasjaliku juhtimise ja kontrolli all, aga käsunduslepingu korral peab käsundisaaja järgima selle andja üldisi juhiseid. Käsundisaaja võib oma ülesandeid täites vabalt valida, kuidas tööd paremini teha.
Käsundusleping sõlmitakse näiteks juriidilise isiku (äriühingu, mittetulundusühingu vms) juhatuse liikmetega ühingu juhtimiseks, advokaadiga õigusabi osutamiseks, lektoriga loengu pidamiseks jne. 1
Saada oma tööalane küsimus:
Käsundusleping
Käsundusleping
Osapooled on käsundisaaja ja käsundiandja.
Käsundisaaja peab tegutsema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks.
Tasu makstakse tähtajaks, tulemuse saavutamisel või kokkuleppe järgi.
Allikas: võlaõigusseadus
