Lasse Lehis,
Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige
ärileht.e
Maksu- ja tolliamet avalikustas oktoobri alguses oma veebilehel esmakordselt maksukohustuslaste tasutud maksude koondsummad. Nüüd on siis „Eesti majanduse läbipaistvuse“ tähetund saabunud ja kõik, kes veel enne juhuslikult ei teadnud, said nüüd teada, et kõige rohkem „panustab“ Eesti riigieelarve täitmisse Eesti Vabariik ise. Palju õnne!
Saime teada, millised riigiasutused on suured tööandjad, samuti seda, et Sotsiaalkindlustusamet, haigekassa ja töötukassa maksavad palju selliseid hüvitisi, millelt peetakse kinni tulumaksu.
Samuti on põhjust rõõmustada kõigil autojuhtidel, elektri- ja gaasitarbijatel, nikotiinisõltlastel, õllesõpradel, veininautijatel, viinaninadel ja kasiinokülastajatel. Ka teie panust on märgatud. Tõsi, tabelis esindavad teid tootjad, müüjad ja maaletoojad, kellele riik on pannud austava ülesande meie käest maksud kokku koguda ja üle kanda. Tublid!
Edetabeli tipus troonivate ettevõtjate edu saladus seisneb selles, et bensiini ja diislikütuse hinnast moodustab aktsiis keskmiselt umbes 30%, maagaasi hinnast 5%, elektrienergia hinnast 3%, õlle hinnast 16%, siidri hinnast 18%, veini hinnast 8%, vahetoote hinnast 14%, viina hinnast 50% ja sigarettide hinnast 65%. Sellele tuleb lisada veel ka käibemaks, mis on kõikide toodete puhul kuuendik ehk 16,7% lõpphinnast.
Käibemaksu ja aktsiiside osakaal Eestis müüdud toote lõpphinnast (ümardatud täisprotsendini)
Raamatud, ajakirjad, ravimid, majutusteenus – 8%
Kõik muud „tavalised“ kaubad ja teenused – 17%
Elektrienergia – 20%
Maagaas – 22%
Vein – 25%
Õlu – 33%
Bensiin – 47%
Viin – 67%
Sigaretid – 82%
Põhjust häbeneda pole ka korralikel inimestel, kes kulutavad viimsegi sendi tervislikele toitudele, telekavaatamisele, internetis surfamisele ja sõbrannadega lobisemisele — igast kulutatud eurost läheb 17 senti käibemaksuna otse riigile, lisaks maksate te ka kinni müüjate ja teenindajate palgad koos kõikide maksudega. Teid esindavad edetabelis Maxima, Rimi, Selver, Elion, EMT ja Elisa. Kindlasti maksite te kaardiga, veel parem kui järelmaksu kaardiga. Sellega olete andnud oma osa ka SEB ja Swedbanki panusesse. Tõsi küll, mitte käibemaksuna, vaid pangatöötajate töötasudelt makstud maksudena. Aga millestki peavad ka nemad elama.
Uhkust võivad tunda ka need, kes usaldavad oma korteri valve G4S hoolde. Kuigi nad ei pea pidevalt poest omale uusi asju (varastatud asjade asemele) ostma, toovad nad leiva turvameeste lauale ja maksud riigikassasse. Ka haige tasub olla, sest lisaks haigusrahadelt kinni peetud tulumaksule ootab riik makse ka arstide ja õdede palkadelt. Loomulikult pole paha mõte ka koolis käia, sest ega õpetajadki oma tööd tasuta ega maksuvabalt tee. Ja tegelikult polegi vahet, sest iga liigutus ja hingetõmme, mida sa teed, käivitab kusagil protsessi, mille tulemusena laekub riigile makse.
Kui keegi ikka veel ei usu seda ning püüab „edetabelist“ paaniliselt otsida „Ameerika onu“, kes tuleks meie eest makse maksma, siis seda onu võite te otsima jäädagi. Selle kinnituseks toome väikese graafiku, kus on toodud 2015. aasta planeeritava maksutulu (kokku 7,26 miljardit eurot) jaotus maksuliikide vahel. Arvesse on võetud kõik nii riigile, kohalikule omavalitsustele kui mujale (nt töötukassa, pensionifondid) laekuvad maksud ja maksed. Arvutuste algandmed on saadud 2015. aasta riigieelarve seletuskirjast.
Maksude laekumine 2015. aastal (miljonites eurodes)
Sotsiaalmaks 2639,90 36,36%
Käibemaks 1865,00 25,69%
Füüsilise isiku tulumaks 1135,00 15,63%
Kütuseaktsiis 424,00 5,84%
Juriidilise isiku tulumaks 319,80 4,40%
Alkoholiaktsiis 240,00 3,31%
Tubakaaktsiis 185,00 2,55%
Töötuskindlustusmakse 150,10 2,07%
Kogumispensionimakse 129,00 1,78%
Maamaks 59,00 0,81%
Tollimaks 52,90 0,73%
Elektriaktsiis 33,10 0,46%
Hasartmängumaks 22,70 0,31%
Raskeveokimaks 4,30 0,06%
Pakendiaktsiis 0,50 0,01%
Kokku: 7260,30
Seda, kui mõttetu on taolise edetabeli koostamine, kirjutasin ma juba veebruarikuus, kui Rahandusministeerium oma surematu eelnõuga välja tuli. Võrreldes algse eelnõuga on tehtud mõned muudatused, mistõttu praegune pilt ei vasta päriselt minu ennustustele. Nimelt ei kuvata nimekirjas negatiivseid väärtusi, vaid tabel lõppeb nullidega. Teise uuendusena kuvatakse maksud kahes tulbas — kogusumma ja eraldi nn tööjõumaksud (kuhu paigutus kuidagi märkamatult ka ravikindlustuse, töötuskindlustuse jt hüvitistelt, pensionidelt jne kinni peetud tulumaks). See muudatus, mille eesmärk oli muuta „edetabel“ informatiivsemaks (toob reljeefsemalt välja aktsiiside ja käibemaksu kogujad), tegi osaliselt pildi veel kirjumaks, seda seadusekirjutajate lohakuse tõttu. Nii on näiteks sundkindlustusmaksed (töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni makse) arves „tööjõumaksude“ veerus, aga kogusummas ei sisaldu.
Selle kõrval polegi suurt põhjust imestada, miks näiteks selline pisike asi nagu riigisaladuse kaitse esimese hooga täitsa ära ununes (Ärilehe 10. oktoobri artikkel "Maksuamet avalikustas, kui palju maksavad kapo ja teabeamet riigimakse" - toim.). Nagu ka see, et enamiku füüsilisest isikust ettevõtjate puhul toimub maksusummade avalikustamise kaudu ka saadud sissetuleku avalikustamine, mis võib meie hinnangul olla vastuolus üsna mitme põhiseaduse sättega. Seda kahtlust palume me mõistagi kontrollida ka õiguskantsleril.
Seniks aga võime jätkata ennustusvõistlusega — ennustada võiks mitte niivõrd seda, kes küll võiksid troonida 10. jaanuari „edetabelis“ (kes artikli läbi luges, teab seda niigi), vaid pigem seda, kas järgmine nimekiri üldse veel uudisekünnist ületab. Sest kui lugeda praeguse „uudisepommi“ kommentaare, siis suur osa lugejaid võttis seda kui musta huumorit või äärmisel juhul pidas mõne algaja „lapsajakirjaniku“ amatöörlikuks kirjatööks. Aimamata, et tegemist on väärika ettevõtlusorganisatsiooni algatusega. Samas, kui palju tõeliselt ohtlikke ja kahjulikke rumalusi tänu sellele „eksperimendile“ tegemata jäi, ei tea meist keegi.
Artikkel ilmus Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas MaksuMaksja.
