Arengufondi analüüside järgi vajab Eesti IKT-sektor aina rohkem erialaspetsialiste, paraku kistakse tööjõupuuduse tõttu suur osa IT-tudengitest tööle juba enne ülikooli lõpetamist.
2012. aastal leiti, et nn suurte andmekogumitega töötamiseks (big data) on aastaks 2015 maailmas vaja juurde 4,4 miljonit IT-spetsialisti. 2013. aastal arvati, et ainuüksi USAs oleks vaja kahe aasta jooksul juurde 3,9 miljoni IT-spetsialisti. Lisaks suurte andmekogumitega töötavatele inimestele on tarvis ka IT-teadmistega juhte, lihtsamate tööde tegijatest rääkimata.
Arengufond nentis 2009. aastal, et OECD andmete kohaselt töötab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas 1,5 korda vähem inimesi kui OECD riikides keskmiselt. "Hinnanguliselt on Eestis tänases IKT sektoris laienemise tarbeks puudu vähemalt 1000-2000 IKT spetsialisti," märgitakse 2009. aastal.
Arengufondi 2013. aasta analüüsis märgitakse, et Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit prognoosib, et aastaks 2020 suudab IKT sektor Eestis pakkuda tööd kaks korda suuremale arvule spetsialistidele kui 2012. aastal. See tähendab, et töökohti on 34 000 inimesele.
Analüüsis pannakse ette, et suurendama peaks riikliku tellimuse mahtu, soovitatakse tuua juurde välisõppejõude, propageerida iseõppimisprogramme ning luua erialastipendiume.
Viimaste aastate vastuvõtuarvud peegeldavad juba praegu õppekohtade hulga suurenemist. Paraku aga on näha, et lõpetajaid tuleb ülikoolist endiselt vähe. Graafikult on näha, et näiteks Tartu Ülikoolis alustas 2011. aastal magistriõppes 107 tudengit. Kaks aastat hiljem ehk ajal, mil see kursus pidanuks lõpetama, sai lõpudiplomi vaid 48 magistrit.
Allikas: ERR
http://uudised.err.ee/v/majandus/6d0a21de-3d0e-4606-b285-ecdd1f8159ed
