Euroopa Liidu ühisturu soodsate võimlauste tõttu lähetavad ettevõtted üha sagedamini töötajaid teistesse liikmesriikidesse, kuid ei tööandjad ega töötajad ole piisavalt kursis euroliidu ühiste nõuetega, mida tuleb täita ning tihtilugu tekitab see olukorra, kus ettenähtud töötingimused ei ole tegelikult tagatud, tõdes tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
ELi direktiivi järgi tuleb vastuvõtvas riigis tagada lähetatud töötajale kohalik miinimumpalk juhul, kui see on soodsam võrreldes koduriigiga. “Näiteks kui Eestist lähetatakse Soome ehitustööline, tuleb talle maksta Soome ehitussektori kollektiivlepingus ettenähtud töötasu alammäära. Kui aga näiteks Saksamaa kodanik tuleb Eestisse tööle, tuleb talle tagada vähemalt Saksamaal kehtiv minimaalne töötasu,” täpsustas Maripuu.
Selleks, et välisriiki tööle asumisel oleks inimesele tagatud ELi direktiiviga ettenähtud töötingimused, tuleb veenduda, et töölepingus oleks fikseeritud reaalne töö tegemise koht. “Teisisõnu, kui eestlane töötab reaalselt Šveitsis, siis see peab ka lepingus fikseeritud olema ning lepingus ei tohi töö tegemise kohaks olla näiteks Eesti või Läti. Viimasel kahel juhul ei ole töötajale tagatud Šveitsi töötingimused, sealhulgas kohalik miinimumtasu,” selgitas Maripuu.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tuleb enne välismaal töö tegemiseks sõlmitava töölepingu allkirjastamist rääkida üle töötasu maksustamise tingimused. “Kindlasti tuleb hilisemate segaduste vältimiseks välja selgitada, kas töötajal tekib maksukohustus ka välisriigis, kas tööandja peab maksud kinni või tuleb töötajal need ise tasuda. Igal juhul tuleks töötajal säilitada kõik tasu saamise või maksude maksmisega seotud dokumendid, kuna välisriigis tulu teenides peab Eesti resident selle siiski Eestis deklareerima. Seda tuleb teha ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud,” selgitas Liivamägi.
Kui tööandja tasub töötaja eest maksud, on sotsiaalkindlustusameti välispensionide ja toetuste büroo juhataja Evelin Hallika sõnul oluline teada, kas nende maksude hulka kuulub ka sotsiaal- või ravikindlustusmaks. “Kui tööandja tasub ka sotsiaal- ja ravikindlustusmakse, on haigestumise korral võimalik saada arstiabi sihtriigi kohalikele elanikele kehtestatud korras. Muul juhul tuleb töötajal tööandjaga kokku leppida, kuidas haigestumise korral arstiabi saada ja kes selle eest maksab,” lisas Hallika.
