Aive Mõttus
„Juba kolmandat päeva on mul süda paha ja pea valutab. Kuumus on õudne, hingata pole justkui midagi,“ kurtis linnakontoris töötav naine, kellel muidu mingeid tervisemuresid ega ka kroonilisi haigusi pole. Kuidas niisuguses olukorras ennast aidata ja oma tervist hoida, uuris Maaleht.ee erameditsiinikeskuse Confido perearst Anneli Talvikult.
„Esimene asi on see, et tuleks sisse seada kliimaga sobiv päevakava. Ärgata vara, teha tööd, keskpäeval pidada siestat ja õhtujaheduse saabudes võib taas tööd teha. Selge see, et kõigil inimestel niisugust reþiimi järgida pole võimalik, aga selle poole võiks püüelda, võimalusel tööandjaga kokku leppides,“ soovitab doktor Talvik.
Teine asi, millele kogenud perearst tähelepanu juhib, on see, et inimene ei tohi oma organismi lisaks kuumale ilmale ise veel täiendavalt kuumutada. „Tee, kohv, mate – nende jookidega peaks piiri pidama,“ ütleb Talvik.
Samas on vedeliku tarbimine väga oluline, kuid sedagi tuleks teha targalt: tarbida päevane vajalik vedelikukogus (kuuma ilmaga 2-3 liitrit) ära varahommikul ja õhtul, mitte keskpäeval, mil kõige palavam. Palavuses joodud vesi ajab keha higistama ja see tekitab organismi kurnatust.
„Lõunamaalased kasutavad hommikul ja õhtul joomise taktikat väga edukalt juba aastasadu. Kui inimene on harjunud jooma terve päeva vältel, siis sellega, et juuakse peamiselt hommikul ja õhtul, harjub organism ümber umbes nädala jooksul. Seega tuleb harjutama hakata koguseid tasapisi ümber tõstes. Kui seda teha järsku, ühe päeva vältel, tekib keskpäeval vett saama harjunud organismis äkitselt kuivus (dehüdreerumine) ja see on väga halb,“ selgitab tohter.
Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima.
Oluline on ka joodava vee temperatuur. Jääkülma vett juua ei maksa, sest see sunnib organismi sooja tootma. Kõige parem on tarbida mõõdukalt jahedat vett.
Ja veel üks oluline nüanss – mitmekesine soolade tarbimine. Muidu rõhutatakse kogu aeg, et söögisoola peaks tarbima nii vähe kui võimalik, kuid higistades kaotab inimene palju nii naatriumi, kaaliumi kui teisi eluks vajalikke mineraalaineid ja nende varud tuleb kindlasti taastada. Hea on seda teha soolase maitsega mineraalvett tarbides, poodides on nende valik piisav ja elementidesisaldus sobivalt mitmekesine.
„Keerulisem on soolatasakaalu taastamine aga neil, kellel mingi tervisehäda tõttu tekivad tursed. Nemad peaks kindlasti arstiga nõu pidama,“ rõhutab Anneli Talvik.
Inimesed, kes kehalise treeninguga tegelevad, peaksid ka selle juures veidi tagasi tõmbama ning treenima kas varahommikul või hilisõhtul. Kuumades oludes trenni tehes veresooned lõõgastuvad liigselt ning see võib tekitada väga halva enesetunde.
Kui aga asi juba nii kaugele läinud, et süda on paha ja pea valutab, tuleks organismi kiiresti jahutada, näiteks jaheda duðði all seistes või jahedas vannivees lamades. „Kui sellist võimalust käepärast pole, tuleb kuklale ja otsmikule asetada külmas vees märjaks kastetud rätikud,“ räägib Talvik esmaabist.
Ja otse loomulikult ei maksa end päikese praadida, vaid pigem püsida varjus ja otsida liikuva õhuga kohti.
