Helve Toomla,
jurist
••Olen sõlminud kirjaliku töölepingu. Tööaeg on kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööandja makstav palk on 320 eurot normide järgi lõpetatud töö eest. Kuna pidin töötama rohkem kui töölepingus oli ette nähtud (u 11 tundi päevas), oli sõlmitud suuline leping, et saan iga kuu oma töö eest 1200 eurot. Samad suulised kokkulepped olid ka teistel töötajatel (võivad tõendada). Saimegi iga kuu sularahas 1200 eurot. Kuid alates möödunud aasta novembrist tööandja enam nii palju ei maksnud ja jättis osa lubatud summast andmata. Detsembris jättis ta mulle maksmata näiteks 800 eurot.
Mida saan ma sellises olukorras teha? Kas on võimalik nõuda tööandjalt töölepingu olulise rikkumise eest hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses? Kui suur on sel juhul keskmine töötasu?
Küsimusest järeldan, et küsija tööleping on seniajani lõpetamata, aga pole teada, kas ta on seni tööl käinud või tööd nõudnud. Töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööd ei ole antud. Ühtlasi peab töötaja suutma tõendada, et ta oli töövõimeline ja töötamiseks valmis, st ei jäänud lihtsalt koju, vaid nõudis tööd.
Seega saab töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda keskmist töötasu tööga kindlustamata aja eest ja töölepingu võib erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Sellisel juhul peab tööandja hüvitiseks maksma töötaja kolme kuu keskmise töötasu.
Kahjuks võib küsijal olla väga raske tõendada suuliselt kokku lepitud tööaega ja sularahas makstud tasu. Kardetavasti lähtutakse keskmist töötasu arvutades dokumentaalselt tõendatavast töötasust, siin esitatud andmete järgi võib olla kehtiv töötasu alammäär 355 eurot kuus.
Tagantjärele tarkusena võib öelda, et suulised lepped ja sularaha maksmine viitavad enamasti petukaubale ning tuleks väga tõsiselt mõelda, kas tasub selliste tehingutega nõustuda.
Saada oma tööalane küsimus:
