Rahandusministeerium jättis kooskõlastamata töötuskindlustumakse määrade alandamise ja tegi ettepaneku jääda kehtivate määrade juurde, vahendab BNS.
Ministeeriumi kooskõlastuskirjas ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et kuigi ministeeriumile esitatud analüüs näitab, et töötukassa netovarade maht on kasvamas, mis viitab rahaliste vahendite piisavusele saavutamaks töötukassa põhikirjalisi eesmärke ka praegustest madalamate töötuskindlustusmaksemäärade tingimustes, ei pruugi see päris nii olla.
Rahandusministeerium on tööstuskindlustusmakse määrade alandamise vastu toonud välja kolm peamist argumenti. Esmalt on ministeeriumi hinnangul ette näha 2015. aastast töötukassa klientide hulga kolmekordistumist, mis on seotud töövõimereformiga millega laienevad nii töötukassa poolt pakutavad teenused kui ka sihtrühm. Kuigi reformi üks eesmärkidest on läbi inimeste tööle aitamise vähendada valitsussektori kulutusi töövõimekao hüvitamisele ja seotud teenustele, kaasnevad uue süsteemi käivitamisega kulud, kirjutab Ligi.
"Just üleminekuperioodiks 2015-2020 on oluline jätta vabu vahendeid, millest rahastada ettenägematusi. Samuti lõpeb alates 2021. aastast struktuurivahenditest tööturuteenuste rahastamine ja seetõttu tuleb nende finantseerimine uuesti üle vaadata," seisab Ligi kirjas Taavi Rõivasele.
Samuti oleks rahandusministeeriumi hinnangul uute maksemääradega probleemne eelarvetasakaalu eesmärgi saavutamine. Nimetatud eesmärgi võtmine on stabiilsusprogrammiga esitatud ka Euroopa Komisjonile. Töötuskindlustusmakse määrade langetamine mõjutab olulisel määral selle eesmärgi saavutamist, tekitades täiendava vajaduse suurendada mingis valitsussektori valdkonnas tulusid või vähendada kulusid, kirjutas Ligi.
Lisaks toob rahandusminister välja, et puudub põhjalik analüüs, millised on töötukassa pikaajalist majandustsükli-ülest toimimist tagavad optimaalsed töötuskindlustusmakse määrad ja kus asetsevad töötukassa nõukogu poolt välja pakutud maksemäärad 1,4 protsenti ja 0,7 protsenti võrreldes nende optimaalsetega ning millal ja mis suunas tuleb määrasid sellest lähtuvalt tulevikus muuta.
Meie seisukoht on, et maksusüsteem peaks olema stabiilne ja õiguslikult järjepidev. Sellest tulenevalt tuleks maksemäärasid muuta nii harva kui võimalik, ütles Ligi.
Kuna töötuturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra alusel moodustuv summa sõltub töötuskindlustusmakse määradest, ei kooskõlasta rahandusministeerium uusi määrasid. Seega on kehtivate maksemäärade tingimustes vajalik leida uued ülekantavate vahendite määrad, mis katavad 2014. aastaks planeeritud tööturuteenuste ja –toetuste kulud, kirjutas Ligi.
Septembris tegi nelja poolt- ja kahe vastuhäälega tegi Eesti Töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 2,1 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,4 protsenti ja tööandjatel 0,7 protsenti. Langetamise poolt olid ametiühingud ja tööandjad ning vastu oli sotsiaalministeerium.
Käesoleval aastal on töötuskindlusmakse määr kolm protsenti, millest töötajatel tuleb maksta kaks protsenti ja tööandjatel üks protsent.
2,1-protsendilise maksemääraga oleks 2014. aastal töötuskindlustuse kogutulud 125,7 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 121,6 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 36 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2014. aastal saama töötuskindlustushüvitist 19 407 inimest, koondamishüvitist saab 6307 inimest ja maksejõuetushüvitist 2100 inimest.
2014. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 529,4 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 469,4 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 525,3 miljonit eurot.
