Lemmi Kann
Sotsiaalministeeriumis küpseva eelnõu järgi ei võeta enam töötuna arvele juhatuse liiget, kes täidab oma ülesandeid saamata selle eest tasu.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib iga juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, nagu näiteks juhatuse liige, nõukogu liige, audiitor või pankrotihaldur, võtta end töötuna arvele, kui ta ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu.
Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Marko Udras kirjutab koja ajakirjas Teataja, et eelnõuga muudetakse kehtivat korda ning enam ei lubata töötuna arvele võtta juhatuse liiget, kes täidab oma ülesandeid saamata selle eest tasu. Erisus nähakse ette ainult mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liikmete osas, kes võetakse jätkuvalt töötuna arvele ka siis, kui nad tasu saamata oma tööd teevad.
Seletuskirjas on muudatust põhjendatud asjaoluga, et juhtimis- või kontrollorgani liikme ülesannete täitmine tasuta on isiku vaba tahe, kuid tema töötuna arvelevõtmine ei ole põhjendatud, sest ta ei ole tööta - (näiteks juhib äriühingut.
"Kaubanduskoda ei toeta seda muudatust. Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas juhtisime tähelepanu asjaolule, et äriregistrisse on kantud tuhandeid ettevõtteid, millel sisuliselt puudub majandustegevus. Kui ettevõttel ei ole töötajaid ja puudub käive, siis ei saa ka eeldada, et selle ettevõtte juhatuse liige teeb äriühingus tööd," põhjendas Udras koja vastuseisu seadusemuudatusele.
Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2014.
Samas antakse töötuna arvel olevatele juhatuse liikmetele kahekuuline üleminekuaeg. See tähendab, et töötuna arvel oleval isikul on võimalik kuni 1. märtsini 2014 otsustada, kas ta soovib jätkata juhatuse liikmena või mitte. Kui isik ei ole sel ajal enam juhatuse liige, võib ta jätkuvalt töötuna arvel olla.
