Teele Talve
Tööandjad on kimpus noorte vastutustundlike töötajate leidmisega
Ajal kui noored kurdavad tööpuuduse üle, on tööpakkujatel üha raskem leida vastutustundlikke töötajaid – noored ei ilmu isegi proovipäevale.
Ühe Tallinna kohviku turundus- ja müügikoordinaator Anu (nimi muudetud) tõdeb, et innukat ja usinat töötajat on väga-väga raske leida: "Noored otsivad küll tööd, kuid sisenemine töömaastikule ei ole alati nii lilleline kui nende ettekujutuses."
Anu sõnul tuleb 30 kandidaadist vestlusele kümme. Intervjuule jõudnutega lepitakse kokku proovipäev. Kui asi selleni jõuab, jääb kolmest üks tulemata. Saadab lihtsalt hommikul sõnumi, et ei tule. Põhjuseks tuuakse peamiselt, et saadi parem pakkumine.
Sama murega on kimpus ühe vanalinnahotelli tegevjuht
Jonathan Poole. Külaliste vastuvõtu ja broneeringutega tegelema soovijaid jätkub, aga teenindajatest ja kokkadest, kellega kokku lepitud, ilmub kohale vaid 30%. Restoranis peakokana töötanud Kristjan räägib, kuis proovipäevaline jättis kasutamata kaks talle antud võimalust. Seletuseks kuulis ta vaid: "Unustasin tööpäeva ära", millele järgnes: "See töö ei olegi mulle kõige sobivam."
Miks noored kohale ei ilmu?
Kristjan imestab: "Kuidas on need noored nii laisaks läinud?" Ta arvab, et õige oleks saata oma CV vaid kohtadesse, kus inimene tõesti töötada soovib.
Baari tööle kandideerinud üliõpilane Tauri (21) tunnistab, et bluffis proovipäevaeelsel õhtul saadetud sõnumis puudumiseks perekondlikud põhjused. "Esmamulje tulevasest ülemusest oli halb, mistõttu mõtlesin, et jätan minemata," tunnistab Tauri.
"Ma ei tunne ennast süüdi, arvan, et inimesed, kellega koos töötama hakkan, peaks mulle sobima."
Üliõpilane Kerli (21) saigi proovipäeva eelõhtul palju parema tööpakkumise, ja tema meelest olnuks imelik minna proovipäevale, teades, et niikuinii sinna tööle ei lähe.
Liis (19) leiab, et suurt rolli mängib ka tööpakkuja enda kinnipidamine lubadustest: "Minu jaoks ei näidanud eriti head valgust tööandja, kes kellaaegadest kinni ei pea."
Ettekandja proovipäeva edukalt läbinud üliõpilane Monika (24) pandi juba töögraafikusse ja pidi esimesel tööpäeval ka lepingule alla kirjutama, kuid ei tulnud kohale. "Ränk pidu oli eelmisel päeval ja siis lihtsalt ei jõudnud kohale minna," ütleb ta ja lisab, et kuna kaotas peol telefoni, helistas ta tööandjale alles kolm päeva hiljem.
"Hämasin talle midagi kokku ja sain uue võimaluse." Kuid ka see jäi kasutamata: "Ma ei tahtnud lõpuks seda enam, sest sain parema pakkumise."
Karjäärinõustaja: mõlemad pooled peaks teineteisega rohkem arvestama
"Noorte jaoks on peamiseks töökoha puhul aja paindlikkus, et oleks võimalus ka oma plaanid töögraafikuga klapitada," räägib karjäärinõustaja
Tiina Saar. Tema sõnul on oluline ka tööseltskond, kes uusi juhendaks. Palga poolelt jagab ta tööotsijad kaheks – ühed, kes teevad seda raha pärast, ja teised, kes lähevad tööle kogemuse saamiseks. "Tänapäeva noori võib nimetada new age-inimesteks (uue aja inimesteks), mis tähendab, et võib-olla ei ole nad nõus pingutama, et minna tulemuse nimel läbi halli kivi," selgitab Saar.
Ta arvab, et ehk elavad noored liialt unistuses, mistõttu tundub reaalsus mõnele ebaõiglane, ja usub, et probleem võib seisneda ka noorte väheses teadmises, kuidas tööd leida ja kuidas tööandjaga käituda. Noorte probleem on kokkulepetest mittekinnipidamine, millega võib tõsiselt kahjustada oma mainet töö-turul, sest tööandjad ju suhtlevad omavahel.
Saare arvates võiksid tööandjad uusi töötajaid paremini koolitada. "Hea on, kui sul veab kellegagi, kes näitab midagi ette. Sageli visatakse nad lihtsalt vette – kas ujud välja või ei uju." Kokkuvõttes peaksid mõlemad pooled teineteisega rohkem arvestama.
