Kaisa Lutter
Täna jõustuvad uus avaliku teenistuse seadus ja korruptsioonivastane seadus, mille peamisteks märksõnadeks on avaliku teenistuse paindlikkus ja läbipaistvus. Samuti muutub avalik teenistus sarnasemaks erasektoriga. Korruptsioonivastane seadus täpsustab aga huvide deklareerimist ning piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on suurimaks muudatuseks tuhandete inimeste üleviimine ametniku staatusest töölepingu alusel töötajateks. „Kuna avaliku võimu teostamine on seotud ka hulga piirangutega, siis neile, kes avalikku võimu ei teosta, pole põhjendatud ka samasugused kohustused ja piirangud, mis olid ette nähtud just ametnikele,“ põhjendas Pevkur üht suuremat muudatust.
Teine suurem muudatus teeb avaliku teenistuse palgad erasektoriga sarnaselt arusaadavaks, olles edaspidi esitatud konkreetse numbrina. „Kui seni võis ametniku palk koosneda tervest hulgast komponentidest, näiteks lisatasud akadeemilise kraadi, teenistusstaaži või võõrkeelteoskuse eest, siis tänasest alates on selleks üks number, mida on lihtne võrrelda erasektoriga,“ sõnas justiitsminister lisades, et ainukese lisana on juhil võimalik kasutada muutuvpalga maksmist, kuid seda saab ametnikule määrata maksimaalselt 20% ulatuses ning ka mitte valimatult kogu personalile.
Kolmas muudatus, mis viib avaliku teenistuse erasektorile lähemale on puhkuse pikkus. Kui seni sai ametnik puhkust 35 päeva, millele lisandusid täiendavad staažist sõltuvad lisapuhkusepäevad ning puhkuse pikkuseks võis olla maksimaalselt kuni 45 päeva, siis edaspidi piirdubki ametnike puhkus 35 päevaga. Lisaks ei ole seaduses enam ette nähtud võimalust suurendada pensioni teenistusaastate alusel. Samuti sätestab täna jõustunud seadus ametikohtade täitmiseks üldreeglina konkursside korraldamise kohustuse.
Tänasest jõustus ka korruptsioonivastane seadus, mis muuhulgas piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise ja ametnike huvide deklareerimise. Erinevalt seni kehtinud seadusest täpsustatakse samuti ametiisiku kõrvaltegevusi ja lähtutakse ametiisiku vabaduse põhimõttest, mis tähendab, et üldiselt on ametiisikul lubatud tegutseda ettevõtjana või töötada teise tööandja juures. Selline kõrvaltegevus on keelatud vaid juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks.
Nii avaliku teenistuse seadus kui korruptsioonivastane seadus läbisid enne vastuvõtmist pika ja põhjaliku kaasamise, mille käigus tehti eelnõule umbes 900 parandusettepanekut. Suure osa ettepanekute, täpsemalt üle 700, osas tehti kas muudatused eelnõus (ehk arvestati ettepanekut täielikult või osaliselt), esitati täiendavad selgitused või täpsustati seletuskirja.
