Kaire Talviste
Kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad, tagajärjed ilmnevad aastate pärast.
„Tavaliselt on nõnda, et mida ohtlikum on töö, seda paremini on töölised juhendatud,” ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. „Kontoritöö kohta mõeldakse aga, et mis seal ikka juhendada.”
Et juhendamist on siiski vaja, näitab juba see, et üha enam esineb haigestumist karpaalkanali (randmekanali) sündroomi, samuti kaela- ja õlavöötmeprobleeme, millest võivad olla tingitud sagedased peavalud. Valud kaela- ja õlavöötmes võivad omakorda edasi kanduda lülisambasse, tuues endaga kaasa sklerootilised muutused.
Kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad ja nende pöördumatud tagajärjed ilmnevad oma täies tõsiduses alles aastate pärast. Kui 20 aasta eest jõudsid selja- ja kaelavaludega arsti juurde 40–50-aastased raske füüsilise töö tegijad, siis nüüd kaevatakse kroonilise seljavalu üle juba 20-ndates aastates. Taastusarsti Tiit Ilvese sõnul algas kirjeldatud haigestumuse trend arenenud riikides juba 1990-ndatel aastatel ja on ilmselt tingitud töö iseloomu muutumisest. „Füüsiline töö asendub üha enam istuva tööga. Meie organism on aga ehitatud liikumiseks ja nõnda toimib ta kõige optimaalsemalt. Tundub, et meie organism pole suuteline uute tingimustega kohanema,” selgitab dr Ilves.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
