Töötaja küsib: Kas töötajat saab sundida tegema järjest 23 tööpäeva jutti, sh ka öösel? Sealjuures ületunde kinni ei maksta, vaid töötunde tasustatakse lepingujärgse tariifiga.
Väidetavalt sunnitakse töötajat ajutiselt olema iga päev tööl. On selge, et selline asi ei ole normaalne. Aga mida teha?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel peab töötaja tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi; tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
Tööandja ja töötaja võivad omavahel kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuid ka siis ei tohi ületada seaduses sätestatud piiranguid. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Juhin tähelepanu, et tööandja töökorraldusest tingitud olukord ei saa enamjaolt olla ettenägematu.
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lõige 6). Ületunnitöö hüvitamisel rahas peab tööandja maksma töötajale 1,5-kordset töötasu.
Töölepingu seadusega on kehtestatud töö- ja puhkeaja piirangud, milledest erinevad tööandja korraldused pole seaduslikud. Iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötajale jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seega juhul kui eelmine tööpäev on lõppenud kell 21.00, ei tohi järgmine tööpäev alata varem, kui järgmisel hommikul kell 8.00. Seadus lubab rakendada erandeid, kuid sel juhul on vajalik tööandjal sõlmida töötajatega kollektiivleping, tegevusala peab olema nimetatud Euroopa Nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ ning kindlaks peab olema tehtud, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
TLS § 52 alusel tuleb töötajale tagada iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Seega on töötajal kohustus täita töölepingus kokkulepitud tingimusi ja õigus keelduda ebaseaduslike korralduste täitmisest ning ületunnitöö kokkuleppest. Kuna ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga on eesmärgiks töötaja puhkamine töötamisest üle kokkulepitud tööaja, siis vaba aja andmise edasi lükkamine kaugemale kui järgmine tööaja arvestusperiood ei ole mõistlik. Kui poolte vahel on kokkulepe hüvitamiseks rahas, tuleb tööandjal ületunnitöö hüvitada pärast arvestusperioodi lõppu esimesel palgapäeval. Igal juhul näeb seadus ette ületundide hüvitamist.
Töötaja saab enda õiguste kaitseks pöörduda rahalise nõudega ületunnitöö hüvitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Kui kokkulepet hüvitamiseks rahas pole, saab töötaja pöörduda kaebusega järelevalve teostamiseks ületundide hüvitamise osas Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni poole. Tööinspektsiooni kontaktid leiate interneti kodulehelt www.ti.ee .
