Kristiina Viiron
Töötaja jääb hüvitisteta, kui ta kehva tervise tõttu otsustab töölepingu omal algatusel üles öelda.
Aga ka siis, kui töölepingu lõpetamise algatus tuleb tööandjalt, ei saa tervise tõttu tööst loobuma sunnitud töötaja hüvitisi, mida makstakse näiteks koondamise korral.
Üle poole aasta tagasi pani Maret (nimi muudetud) tööandja lauale lahkumisavalduse. Põhjuseks valutavad käed, mis tal oma senist tööd – nahkmööbli õmblust – enam teha ei võimaldanud.
„Perearst ütles, et ülepingutus, pead ära tulema, muidu läheb hullemaks,” märgib Maret, kes ühtekokku õmbles nahka viis ja pool aastat. Maretil ei olnud enda sõnul esimestel aastatel häda midagi, aga siis hakkasid käed valutama ja surema. „Lõpuks kadus jõud kätest täiesti ja veresooned tõmbusid pingule nagu kitarrikeeled,” kirjeldab ta. Tema kurtmise peale kostis meister üksnes: pinguta, selleks sind siia võetigi. Maret polnud ainus, kellele töö tervisele hakkas. Üks naine käis käega lõikuselgi, aga töötab edasi. Mis talle täpselt häda tegi, seda Maret ei tea.
Ta märgib, et ettevõte, mille omanikuks on norrakad, korraldas ka töötajate tervisekontrolli, aga seal mõõdeti pikkust ja vererõhku ega kontrollitud isegi silmi.
Mõnda aega oli Maret käte pärast ka haiguslehel, aga lõpuks otsustas ikkagi töölt ära tulla. „Tervis on tähtsam,” kinnitab ta. Kuna Maret lahkus töölt omal soovil, ei olnud tal ka õigust saada töötuskindlustushüvitist, mis tekkinuks siis, kui töölepingu lõpetamise algatanuks tööandja. Maret tunnistab, et ega ta sellest võimalusest teadnudki, samuti ei saatnud perearst teda töötervishoiuarsti juurde ja ka tema ei osanud seda küsida. Kergemale tööle üleviimiseks peaaegu et võimalust polnud, sest juurdelõikuses oli töötajatel niigi aeg-ajalt töö vähesuse tõttu vabu päevi.
Nüüdseks, mil Maret on kodune olnud üle poole aasta, hakkavad valud taanduma, aga raskusi tõstes annavad käed ikka veel tunda.
Ei saa töötajat sundida
Tööinspektsiooni jurist Meeli Miidla-Vanatalu tõdeb, et kui töötaja tervis on töö tõttu halvenenud, peab ta pöörduma kindlasti esimesel võimalusel perearsti ja erialaspetsialisti poole ning teavitama sellest ka tööandjat. „Kui arst otsustab, et töötajale on senine töö vastunäidustatud, ja annab töötajale selle kohta tõendi, peab töötaja selle esitama tööandjale koos selgelt väljendatud sooviga töötingimuste muutmiseks vastavalt arsti otsusele,” selgitab Miidla-Vanatalu. „Arsti otsus on nii töötajale kui ka tööandjale täitmiseks kohustuslik. Sama kehtib ka juhul, kui töötervishoiuarst annab tööandjale töötaja kohta vastavasisulise tagasiside.”
Samal ajal nendib jurist, et Eesti töötaja ei julge oma tervisehädadest tööandjale rääkida ja püüab sageli tekkinud probleeme varjata ning hoolimata tervise halvenemisest tööl edasi käia, sest kardab tööst ilma jääda.
Kui tööandjal ei ole juristi sõnul võimalik töötingimusi terviseprobleemidega töötajale sobivaks muuta, saab ta töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse § 88 lg 1 punkti 1 või 2 alusel, mis käsitlevad töötaja terviseseisundi või töökohale sobimatuse tõttu töövõime vähenemist. Tööandja ei saa nõuda, et töötaja kirjutaks lahkumisavalduse omal soovil.
Kui töötaja otsustab siiski ise töölt ära minna, nagu Maret tegi, siis, nagu eespool öeldud, töötuskindlustushüvitisele tal õigust ei ole.
Tööandja algatus kasulikum
Jurist osutab, et töötaja seisukohast on tervise halvenemise korral kasulikum, kui töölepingu ülesütlemise initsiatiiv tuleb tööandjalt. „Olukorras, kus arst on keelanud töötajale senise töö jätkamise ja tööandjal ei ole võimalik töötaja tervisele sobivat tööd või töötingimusi pakkuda, võib tööandja töölepingu lõpetada etteteatamistähtaega järgimata,” selgitab Miidla-Vanatalu. „Töölepingu lõppemisega kaasnevaid hüvitisi tööandja poolt sel juhul ette nähtud ei ole, kuid töötukassas töötuna arvele võttes saab taotleda töötuskindlustushüvitist, kui kõik muud seaduses ettenähtud tingimused on täidetud.”
Võimalusel peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd.
KUMB HAIGUS
Kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus
- Kutsehaiguse on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
- Arst võib diagnoosida ka tööst põhjustatud haiguse, erinevus seisneb selles, kas haigus on sotsiaalministri kehtestatud loetelus või mitte.
- Tööst põhjustatud haiguse puhul võib olla haiguse põhjuseid rohkem, sealhulgas töökeskkonna ohutegur, kutsehaiguse puhul on aga põhjuslik seos töökeskkonna ja haiguse vahel selgelt olemas. Näiteks vibratsioontõbi või mürast tingitud kuulmiskahjustus, aga ka mürgistused kemikaalide toimest, millega töötaja on kokku puutunud ainult töökeskkonnas.
- Töövigastuse kindlakstegemiseks pöördub inimene perearsti või eriarsti poole. Tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaigust diagnoosib ainult töötervishoiuarst. Muu hulgas tutvub arst ka töötaja töötingimustega.
- Mullu diagnoositi kutsehaigus 87 inimesel ja tööst põhjustatud haigus 167 inimesel.
Allikas: Silja Soon, tööinspektsiooni töötervishoiu spetsialist; Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni jurist
