Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on mürarikas töökoht kahjustanud 24 inimese tervist, kellest kahel diagnoositi kutsehaigusena müratekkene kuulmislangus.
«Kutsehaigus määratakse vastava määruse alusel, kus on haiguste loetelu. Kui see haigus on niipalju süvenenud, et läheb sinna loetellu, siis nimetatakse seda kutsehaiguseks,» selgitas Lääne inspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Janika Rõõmus. Ta lisas, et kui haigus pole nii tõsine, et oleks selles loetelus, siis nimetatakse seda tööst põhjustatud haiguseks.
Eestis on tänavu esimesel poolaastal kokku diagnoositud 22 tööst põhjustatud haigestumist, mille ohuteguriks on olnud müra. Näiteks Lääne-Eestis on registreeritud kuus haigestumist: Pärnumaal kolmel, Saaremaal kahel ja Järvamaal ühel töötajal. Kannatanud on olnud kõik mehed ja keskmine vanus on 57 eluaastat. Eelmise aasta samal perioodil diagnoositi 23 mürast põhjustatud haigestumist.
Mullu tuvastati 11 töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus, sel sama on sama tervisekahjustus tuvastatud kahel töötajal. Haigestumise peamiseks ohuteguriks on kokkupuude ülenormatiivse müraga.
Kannatanud olid kõik mehed v.a üks ning keskmine vanus oli 57 eluaastat ja ohuteguriga kokkupuute aeg keskmiselt 29 aastat.
Milliseid probleeme võib müra tekitada?
Kokkupuutel ülemäärase müraga võib tekkida kõrvakohin (tinnitus), mis on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohin võib olla esmane märk sellest, et müra on kuulmist kahjustanud. Töötajate hulgas, kes on üle 10 aasta töötanud kõrge müratasemega, on tinnituse esinemissagedus 54 protsenti.
Lühiajalisel kokkupuudel impulssmüraga võib tekkida ajutine kuulmislangus, mida on põhjustanud näiteks püssilasud, presspink. Tavaliselt taastub normaalne kuulmine paari päevaga. Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma umbes 16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.
Pikaajalisel kokkupuutel valju müraga võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Kuulmishäire avaldumise aeg on individuaalne, mõnel töötajal kujuneb tervisekahjustus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv ja üldjuhul mõjutab see mõlemat kõrva.
Müraga kaasnevad peale kuulmiskahjustuste veel närvisüsteemi häired — peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus. Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös, rikub ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu. Lisaks põhjustab müra pindmise vereringe muutusi, südame ülekoormust ja vererõhuhäireid.
Töökeskkonnas esinev stressor on ka töömüra (isegi telefoni sage helisemine või kliimaseadme pidev undamine).
Kuulmiselunditele on ka kahjulik müra ja kemikaalide koostoime. On ju teada, et ototoksilised ained on kuulmisnärvile mürgised. Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel on suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen, stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures.
Hanneli Rudi
