Suvel põhjustab kõrge õhutemperatuur sageli raskusi nii töötajatele kui ka tööandjatele, millest annavad tunnistust nende sagenevad pöördumised tööinspektsiooni.
Eriti raske on töötajatel, kes töötavad õues, ja neil, keda ei mõjuta mitte ainult tööruumi soojus (tootmisruumid angaaritaolistes hoonetes), vaid ka tootmisprotsessist tekkiv (seadmete ja masinate töötamisel eralduv) soojus.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et töökoha sisekliima (õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus) peab olema tööülesande täitmiseks sobiv ning töökohas peab olema värske õhk.
Kuumuse leevendamiseks on tööinspektsiooni teatel mitmesuguseid nippe. Neist kulukaim on ventilatsioonisüsteemi ehitamine ja konditsioneeride paigaldamine. Tööandja peaks kaaluma ka võimalust paigaldada soojuskiirguse vastu näiteks kaitsekraanid. Akendest tuleva päikesekiirguse kaitseks võib aknad katta kiirgust peegeldavate ruloodega.
Suur osa töötajate kaitsel kuuma eest on töökorraldusel – vastavalt töö laadile peab tööandja tagama piisavalt puhkepause, eriti juhtudel, kui on tegemist raske füüsilise tööga või töötamisega seistes. Sellistel juhtudel oleks töötajal soovitatav aeg-ajalt lahkuda töökohast ja võimalusel teha jahutavaid protseduure.
Tööandja peab tagama töökohas piisava joogivee, soovitatavalt rohke mineraalainete sisaldusega. Kontorisse on võimalik muretseda ventilaatoreid. Samas ei tohi unustada, et ventilaator tekitab tuuletõmmet.
Tööandja võiks kaaluda ka võimalust töö ümber korraldada nii, et ei peaks viibima äärmusliku kuuma käes päeva: alustada tööpäeva varem, teha päeva keskel, kuumuse kõrghetkel paus ja jätkata päeva teisel poolel.
Soojal ajal peaks tööriietus olema õhku läbilaskev ja kerge, samas ei tohi unustada tööohutust.
Sirje Niitra
