Anne Sägi, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
Sageli ei ole rasedus- ja sünnituspuhkusele siirduval naisel infot, kui suur summa tema pangakontole laekub ning missugune saab olema vanemahüvitis.
Enne lapsepuhkusele jäämist tuleks koduse elu rahaline pool läbi mõelda. Näiteks ei tea paljud naised, et dekreediraha ehk hüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale naisele ning vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel.
Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, vanemahüvitise puhul aga küll.
Vanemahüvitise eesmärk on aasta keskmise sissetuleku säilitamine ja seda saab ka töötav ema.
Hüvitist makstakse täiel määral, kui ema teenitav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on kuni 278.02 eurot kuus. Sellest suurema tulu korral väheneb vanemahüvitis sõltuvalt juurde teenitud tulust.
Kõikide erijuhtumite korral on hea nõu küsida oma ettevõtte raamatupidajalt või pensioniametist.
Kasulikum on hiljem raseduspuhkust võtta
Dekreediraha maksimumpiiri puudumine tähendab, et kui olete näiteks saanud 2011. aastal kopsaka preemia, laps on sündimas aga 2013. aasta algul, tasuks dekreeti jääda 2012. aasta sees, kas või 31. detsembril – siis arvutatakse dekreediraha veel 2011. aasta sissetulekutelt.
Oluline nüanss on ka see, et õigus vanemahüvitisele ei teki mitte lapse sünni järel (välja arvatud need naised, kes mingil põhjusel dekreediraha ei saa), vaid 140 päeva möödumisel dekreedi algusest. Nii võib laps sündida aastal 2012, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2013. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kellel eri aastate sissetulekud on erinevad.
Teada tasub ka seda, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega.
Kui dekreediraha suuruse osas vahet pole, millal koduseks jääte, tasub seda teha võimalikult hilja ehk alles 30 päeva enne sünnituse tähtaega.
See on kasulik, kuna nii saate pärast kuu aega kauem vanemahüvitist. Nimelt, mida hiljem algavad dekreedipäevad, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda jagub kauemaks.
Rasedus-ja sünnituspuhkusele jäädakse 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal) ning sünnituslehe vormistab arst, kelle juures on naine rasedusega arvel (günekoloog või perearst). Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga minna rasedus ja sünnituspuhkusele veelgi hiljem, näiteks 27 päeva enne sünnitust, arvutatakse 30 päevast hiljem mindud päevade arv 140 kalendripäevast maha. Nii et püüdke päevade arvutamisega mitte eksida.
Noor pere saab 19 eurot lapsetoetust
Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Haigekassa maksab sünnitushüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale naisele.
Hüvitisele on õigus vaid enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist töötanud kindlustatud naisel. Kodusel emal tuleks mõelda säästmise peale, olgu selle põhjuseks kas või soov beebiga pikemalt kodus olla.
Lisaks vanemahüvitisele hakkab noor pere saama alates lapse sünnist ka 19eurost lapsetoetust. See on küll väike summa, ent ka sellest piisab igakuise säästmisega alustamiseks.
Paljudel on keerukas mõista, kuidas täpselt arvutatakse dekreediraha ja vanemahüvitist.
Internetis leidub küll mitmeid kalkulaatoreid, ent need on paraku tihti ebatäpsed või vananenud.
Soovitame kasutada maksu- ja tolliameti e-teenust.
DEKREETPUHKUS
Kuidas arvutada rasedus- ja sünnituspuhkuse raha
Dekreediraha arvutamiseks tuleb maksuametist saadud sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Sealjuures ei lahutata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud aega ja dekreetpuhkuse raha võib seega olla harjumuspärasest sissetulekust väiksem. Kui näiteks tänavu sünnitava naise eest tasuti möödunud aastal 3000 eurot sotsiaalmaksu, on arvutuskäik selline.
- Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000:0,33=9090.90 eurot.
- Kalendripäeva keskmise tasu väljaarvutamine 9090.90:365 (päevade arv aastas)=24.91 eurot.
- Dekreediraha väljaarvutamine (kalendripäeva tasu korrutatud 140 päevaga) 24.91x140= 3487.40 eurot
Vanemahüvitis arvutatakse samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal. Kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Näiteks kui tulevane ema jääb dekreeti 1. oktoobril 2012 ja õigus vanemahüvitisele tekib alles 2013. aastal, arvatakse hüvitise summa määramisel 12 kuust maha oktoober, november ja detsember, kui ema oli dekreetpuhkusel.
Kui tulevane ema oli veel ka kevadel nädala haiguslehel, lähevad needki päevad eelnevalt maha. Dekreediraha vanemahüvitise arvutamisel arvesse ei võeta. Oletame taas, et tänavu makstakse tulevase ema eest kokku 3000 eurot sotsiaalmaksu, laps sünnib 2013. aastal. Vanemahüvitise arvutamine näeb siis meie näite puhul välja nii.
- Töötatud kuude arvu arvutamine (365 – sinise lehe ja dekreetpuhkuse päevad):30) (365–99):30=8,9 kuud.
- Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000:0,33=9090.90 eurot.
- Vanemahüvitise arvutamine (aastatulu jagatud töötatud kuude arvuga) 9090.90:8,9= 1021.45 eurot.
See pole siiski summa, mis tulevase vanema kontole laekuma hakkab. Tegu on brutosummaga, millest peetakse kinni 21% tulumaks ja kokkuvõttes saab meie näites kasutatud ema pangakontole 806 eurot ja 95 senti.
Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus
