Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ja inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks, kas tööandja võib keelduda õppepuhkuse andmisest, kui töötaja soovib minna omandama eriala, mis pole tööülesannetega seotud.
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:
Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on koolitus sõltuvalt eesmärgist kas tasemekoolitus, tööalane koolitus või vabahariduslik koolitus.
Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.
Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.
Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.
Koolitusel, olenemata koolituse vormist, osalemiseks antakse töötajale õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Töötaja saab õppepuhkust taotleda ainult koolitusasutuse teatise alusel. Teatises kinnitab õppeasutus tavaliselt, et õppur on õppima asunud ja millistel perioodidel toimub õppetöö.
Õppepuhkuse saamise õigus on töötajal kogu õppetöö toimumise perioodi jooksul, mitte ainult eksamite ajal. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest kalendriaastas, ülejäänud 10 kalendripäeva ei tasustata.
Kui töötaja osaleb vabahariduslikul koolitusel, tööandjal tasu maksmise kohustust ei ole. Tasemekoolituse lõpetamiseks antava täiendava 15 kalendripäeva eest peab tööandja maksma tasu vähemalt kehtivas töötasu alammääras.
Iga kalendriaasta algusega algab ka uus kasutatud õppepuhkusepäevade arvestus.
Kui töötajal või tööandjal tekib kahtlus, millise õppevormiga on tegemist ja kas läbitava koolitusega kaasnevad seadusega sätestatud õigused, kohustused ja tagatised, on tal võimalus pöörduda täpsustuse saamiseks haridus- ja teadusministeeriumisse, mis koordineerib täiskasvanute koolitust üldiselt.
Tööandjal on õigus keelduda töötajale õppepuhkuse andmisest või puhkuse andmist edasi lükata:
kui töötaja või teenistuja on jooksva kalendriaasta eest ettenähtud õppepuhkuse ära kasutanud;
kui töötaja ei teata mõistliku aja jooksul (vähemalt kaks nädalat) puhkuse kasutamise soovist tööandjale ette;
kui üle 10 protsendi töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.
Toimetas: Sirje Niitra
