Eesti Töötukassa tähtsaimaks eesmärgiks on 2012-2013. aastal ühelt poolt ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust – ehk hoida ära pikaajaliste töötute juurde tekkimist. Teisalt aidata tööle neid inimesi, kes on juba tänaseks erinevatel põhjustel pikka aega tööta olnud.
Tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele tööturuteenuste osutamiseks on 2012. aastal ette nähtud 37,6 miljonit eurot (sh 7,6 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondist) ning 2013. aastal 31, 2 miljonit eurot.
1. jaanuarist 2012 hakkab kehtima töötukassa nõukogu heaks kiidetud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud tööhõiveprogramm 2012-2013, mis laiendab tööturuteenuste valikut ja nende saajate ringi ning võimaldab osutada tööturuteenuseid seadusega võrreldes soodsamatel tingimustel.
Alljärgnevalt ülevaade sellest, mis 2012. aastal tööturuteenustes ja –toetustes muutub.
TÖÖTUSE ENNETAMINE JA TÖÖTUSE KESTUSE LÜHENDAMINE
Uuest aastast on töötukassal vajadusel võimalik korraldada tööotsingu töötuba või tööklubi ka neile inimestele, kes ei ole töötuna või tööotsijana töötukassas arvele võetud - näiteks koostöös kohalike omavalitsuste, noortekeskustega, koondamistele reageerimisel. Eesmärgiks on nõustada ja toetada töökohta vahetada soovijate, nii töökaotuse ohus kui töö kaotanud inimeste, koolilõpetajate jt tööotsinguid.
Koondamisteate saanud töötajatele osutatakse töö leidmiseks vajalikke teenuseid juba enne viimast tööpäeva, et nad liiguksid töölt tööle vahepeal töötuks jäämata või kogeksid töötust võimalikult lühikest aega. Töötukassal on koondamisteatega töötajale võimalik pakkuda teenuseid vastavalt igaühe vajadustele.
Uuest aastast toetatakse kehvenenud tervise tõttu töökaotuse ohus töötaja täiend-või ümberõpet. Töötajale, kes tervise tõttu ei saa oma tööülesandeid täita, kuid kellele tema tööandja on valmis ümber- või täiendõppe korral pakkuma teist tööd, osutatakse tööturukoolitust, hüvitades tööandjale 25% töötaja koolituse kulust. Koolituskulu hüvitatakse, kui tööandja on koolituse vajaduse ja maksumuse eelnevalt töötukassaga kokku leppinud ning talle on väljastatud kinnituskiri. Hinnangu, kas töötaja saab või ei saa tervise tõttu oma tööülesandeid täita, annab üldjuhul töötervishoiuarst.
Täiskoormusega õppes õppivatele töötutele on võimalik osutada senisest rohkem tööotsingute toetamiseks ja tööleaitamiseks vajalikke teenuseid, sealhulgas koolitust, erinevad nõustamisteenuseid, ettevõtluse alustamise toetust.
Uuest aastast saab paljudel teenustel lõpuni osaleda ka siis kui töötu saab teenuse ajal tööle.
PIKAAJALISTE TÖÖTUTE TÖÖLEAITAMINE
Palgatoetuse maksmise tingimusi muudetakse soodsamaks. Palgatoetusega saab alates 1. märtsist 2012 tööle rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelneva 15 kuu jooksul. Seda juhul, kui tema töötuna arvelolek on vahepeal olnud lõpetatud tööle asumise või puudega inimese hooldamise eest tasu saamise tõttu. Eesmärgiks on soodustada ajutist ja lühiajalist töötamist, ilma et pikaajaline töötu jääks ilma võimalusest palgatoetuse abil püsivamale tööle saada. Praegu saab palgatoetusega tööle aidata inimest, kes on olnud töötuna arvel katkematult vähemalt 12 kuud. See tähendab aga, et kui pikaajaline töötu võtab vastu kasvõi paaripäevase töö, kaotab ta koheselt võimaluse palgatoetusega tööle saada.
Tööharjutuse teenust kestusega kuni kuus kuud osutatakse pikaajalistele või sotsiaalsete erivajadustega töötutele.
Individuaalse töölerakendamise teenust laiendatakse ning selle osutamist muudetakse paindlikumaks. Individuaalse töölerakendamise teenus hõlmab erinevaid teenuseid:
• juhendamine ja tugitegevused tööotsingute ja töölesaamise toetamiseks;
• hooldusteenuse kulu hüvitamine tööturuteenustel osalemise ajal ja esimesel kolmel töökuul;
• muude vältimatute tööturuteenustel osalemise ja tööleasumisega seotud täiendavate kulude hüvitamine.
Tugiisikuga töötamist võimaldatakse edaspidi ka tähtajalisel tööle asumisel (tähtajaga vähemalt 6 kuud).
Teenindame Teid: E, K, N 8.15 - 16.00 ja T 8.15 – 17.30 ning R 8.15 – 12.00
