Tuuli Jõesaar
Mõni tuhat naist aastas peab haiguslehele jääma ja kaotab nii palka kui ka vanemahüvitist.
Piret (täisnimi toimetusele teada – toim) jäi lapseootele rõõmuga, sest teadis, et riiklik vanemahüvitis hoiab pere rahalise seisu stabiilsena. Paraku töötas ta tervist kahjustaval töökohal ega tohtinud arsti otsuse järgi pärast kolmandat raseduskuud enam senist tööd jätkata. Valikuvõimalusi oli kaks: kas pakub firma Piretile raseduse ajaks kergemat tööd või jääb ta haiguslehele.
Selgus, et 2009. aastal jõustunud ja töövõtjad paljudes olukordades nõrgemasse seisu jätnud töölepinguseadus ei kohusta firmat lapseootel naisele igal juhul kergemat tööd leidma. Selle asemel võib ta saata ka haiguslehele. Ehmatusega sai Piret teada, et ootamatult peale sunnitud haigusleht annab ränga hoobi nii tema rasedusaegsele sissetulekule kui ka emapalgale.
„Suvel läksin haiguslehele ja lähen jaanuaris dekreeti. Pool aastat sain sellepärast vaid 70% oma palgast. Ja kuna mu emapalk arvestatakse selle aasta sotsiaalmaksu järgi, kaotan ma haiguslehel oldud kuude arvel raha terve poolteise aasta vanemahüvitise jooksul,” rääkis Piret.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
